Enamikus omavalitsustes kahaneb rahvaarv kiirenevas tempos

Enamik Eesti omavalitsusi jookseb rahvast tühjaks üha kiirenevas tempos. Foto on illustreeriv. Foto: Toomas Huik

Kolme viimase rahvaloenduse andmed näitavad, et 142 omavalitsuses on rahvaarv kiirenevalt kahanenud, kiirenevalt kasvava rahvaarvuga omavalitsusi on vaid 19.

Võrreldes rahvaarvu muutust perioodidel 1989–2000 ja 2000–2011 võib omavalitsusüksused jagada kuude rühma, teatas statistikaamet.

Kiirenev kasvuga omavalitsuste rühma moodustavad linnad ja vallad, kus rahvaarv kasvas nii 1989. ja 2000. aasta kui ka 2000. ja 2011. aasta vahelisel perioodil ning teise perioodi rahvaarvu kasv oli suurem kui esimesel perioodil. Sellesse rühma kuulub 19 omavalitsusüksust, näiteks Viimsi vald Harjumaal, kus rahvaarv kasvas 1989. aasta ja 2011. aasta vahelisel perioodil rohkem kui 3,5 korda – kõige rohkem võrreldes teiste linnade ja valdadega.

Aeglustuva kasvuga omavalitsuste rühma moodustavad linnad ja vallad, mis kasvasid mõlemal vaadeldaval perioodil, kuid teisel perioodil oli kasvutempo võrreldes esimese perioodiga aeglasem. Sellesse rühma kuulub viis omavalitsusüksust, näiteks Audru vald Pärnumaal.

Kolmandasse rühma kuuluvad linnad ja vallad, kus rahvaarv perioodil 1989–2000 kahanes, aga perioodil 2000–2011 kasvas. Rühma kuulub kuus omavalitsusüksust, kaasa arvatud Palupera vald Valgamaal.

Kolme esimese rühma kohta, kuhu kuulub kokku 30 omavalitsusüksust, võib öelda, et need on linnad ja vallad, kus rahvastiku arvu muutumisest rääkides võib hoida positiivset tooni, märkis statistikaamet.

Neljandasse rühma kuuluvad linnad ja vallad, kus rahvaarvus on toimunud negatiivne suunamuutus: kasv on asendunud kahanemisega. Sellesse rühma kuulub 17 omavalitsusüksust, näiteks Surju vald Pärnumaal.

Viiendasse rühma kuuluvad linnad ja vallad, kus rahvaarv kahanes nii perioodil 1989–2000 kui ka  2000–2011, kuid kahanemise suhteline tempo on aeglustunud. Sellesse rühma kuulub 37 omavalitsusüksust, näiteks Rakvere linn ja Rakvere vald. Sellesse rühma võib tinglikult paigutada  kogu Eesti – 2000. aastal elas Eestis 12,5 protsenti vähem elanikke kui 1989. aastal ja 2011. aastal elas Eestis 5,5 protsenti vähem elanikke kui 2000. aastal.

Kuuendasse rühma kuuluvad linnad ja vallad, kus rahvaarv kahanes mõlemal perioodil ja teisel perioodil oli suhteline kahanemine kiirem kui esimesel. Sellesse rühma kuulub 142 linna ja valda ehk 63 protsenti Eesti omavalitsusüksustest ning see on Eesti linnade ja valdade rahvaarvu muutuse levinuim muster. Siia rühma kuulub näiteks Paistu vald Viljandimaal.

Neljanda ja kuuenda rühma omavalitsusüksustest rääkides on rahvaarvu muutumise kontekstis keeruline optimismi säilitada, aga tõe huvides tuleb siiski tunnistada, et mõne linna ja valla puhul on võimalik rääkida rahvaarvu kahanemistempo stabiilsusest, tõdes statistikaamet.

Näiteks moodustas Loksa linna rahvaarv 2000. aastal 81 protsenti 1989. aasta rahvaarvust ja 2011. aastal 79 protsenti 2000. aasta rahvaarvust ehk kahanemise kiirus eriliselt ei suurenenud. Kuid kui öelda, et Loksa linnas elas 2011. aastal 36 protsenti vähem inimesi kui 1989. aastal, siis rõõmustamiseks väga põhjust ei ole, nentis statistikaamet.

Seega on Eestis 19 kiireneva rahvaarvu kasvuga omavalitsusüksust ja 142 omavalitsusüksust, kus rahvaarv on kiirenevalt kahanenud.