Vana miilitsamaja on oma aja ära elanud

Arestimaja juhataja Feliks Linnu ruume näitamas. Foto: Ants Liigus

Pärnu politseinikud soovivad nüüdisaegseid töötingimusi. Uurijad vaevlevad suvel palavuse käes, kainestuskambrites pole tualette, eraldi ülekuulamistubade asemel tassitakse kahtlusaluseid kabinettidesse.

Pikk 18 asuv politseimaja on ehitatud 1971. aastal. Kaks aastat hiljem loopisid Vallikäärust tulnud noored selle aknad katki. Nüüdseks on vana maja nii läbi, et targem on uus ehitada.

Kontrollijad muutuvad murelikeks

Politseimaja külastaja peab esmalt parkimiskoha leidma. Paar majaesist kohta on jäetud külalistele, kuid tavaliselt on majaesine autodest tuubil. Hoovis võivad parkida ainult politseile kuuluvad sõidukid.

Liiklustrahvide järele minejaid tervitab betoonini kulunud põrandakate. Tunnistajad ja kahtlusalused peavad politseiniku endale vastu kutsuma, et koos maja peale minna.

“Mujal maailmas on all eraldi ülekuulamistoad,” ütles Lääne politseiprefekt Priit Suve.

Arestimajas kinnipeetavad peavad ööpäev läbi istuma kambrites. “Inimesi võib siin kinni hoida kuni kuus kuud, tavaliselt üle kuu ei hoita,” rääkis arestimaja juhataja Feliks Linnu.

Kui kinnipeetav end korralikult üleval peab, võib talle raadio või televiisori tuua. Arvutid ja DVD-mängijad pole lubatud, lugeda saab päev vanu ajalehti ja raamatuid. Külastajatega räägitakse koridoris seistes läbi trellide, kord nädalas lubatakse duši alla ja vahetatakse voodipesu.

Kolme, nelja ja viie inimesega kambrites käib oma elu. “Poolteist aastat tagasi värviti kõik kambrid üle, aga siin on nagu postimaja hoov. Vanglas hoitakse ümbrust, siin kraabitakse seinad täis,” kõneles Linnu.

Sügisel tegi veterinaar- ja toiduameti Pärnumaa veterinaarkeskus arestimaja toidujagamisruumi kohta ettekirjutise. “Sellist ruumi pole võimalik puhtana hoida,” lausus Pärnumaa veterinaarkeskuse juhataja Raivo Mogilnõi. Kuna kapitaalremonti või uut maja lähimal ajal ei paista, lepiti kokku, et arestimaja teeb 22. maiks ruumis sanitaarremondi.

Võõrale jätavad tunduvalt hullema mulje maja teises tiivas, üle hoovi asuvad kainestusmaja ruumid. Hommikusele külastajale lööb ninna kloori- ja oksehais, sest enamik ruumidest on just koristatud.

Kainestusmaja tualett asub koridoris

Kainestusmaja töötajatele tekitab kõige suuremat peavalu see, et kambrites pole tualette. Katsu sa nelja lärmava joodiku keskelt hädaline kätte saada ja koridori tualetti viia. “Sundventilatsioon peaks olema,” lausus valves olnud politseiametnik.

Värskest õhust tunnevad puudust uurijadki, kelle kabinetid Pika tänava äärde jäävad. Suvel kütab päike ruumid kuumaks ja akende lahtitegemisest pole tuulevaikse ilmaga kasu. Tekitad tõmbetuule, hakkavad paberid laudadelt lendama.

Prefekt Suve sõnutsi pole Pärnu politseinikud kõige hullemas olukorras: Saaremaa politseimaja arestikambrites puudub isegi kanalisatsioon. Siiski tõdeb ta, et vana miilitsamaja on oma aja ära elanud ja kõige mõistlikum oleks uus hoone ehitada.

Kaalutud on asukohta Aia tänava ääres ja Suurejõe Selveri juures, kuid ühtegi otsust langetatud ei ole. Kui politsei, piirivalve ning kodakondsus- ja migratsiooniamet uuel aastal liituvad, sunnib muutunud olukord varasemaid plaane üle vaatama.

Kuressaare politseimaja ehitus algab varsti, järge ootavad Jõhvi ja Rakvere. Millal järjekord Pärnuni jõuab, ei oska praeguses majandusolukorras keegi ennustada.

“Loodan, et see on lähema kahe aasta küsimus, kui me siit ära kolime,” jääb Suve optimistlikuks.