/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/11/02/817912t1hbe9d.jpg)
Maksu- ja tolliamet (MTA) kahtlustab, et mittetulundusühingud kasutavad stipendiume vältimaks töötasudelt maksude maksmist.
MTÜd hiilivad stipendiumide abil tööjõumaksudest kõrvale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud isikutel on õigus maksta tulumaksust vabastatud stipendiume, seisab MTA kirjas kultuuriministeeriumile ja rahandusministeeriumile. Analüüsides nimekirja kuuluvate isikute andmeid, on MTA-l tekkinud kahtlus, et maksuvabade stipendiumide nime all makstakse tegelikult tasu töö eest ja stipendiumilepingu asemel on faktiliselt tegemist töölepinguga.
Tunamulluseid andmeid analüüsides selgus, et maksuvabasid stipendiume maksti kokku 259 ühingus kogusummas 8 318 819 eurot, suurem osa ehk 200 ühingut maksis muu tulu arvelt stipendiume 7 000 860 eurot. 81 spordiühingut deklareeris stipendiumide väljamakseid kogusummas 6 147 326 eurot ehk 73,9 protsenti kogusummast. 14 suurimat stipendiumi maksjat-spordiühingut maksid stipendiume kokku 4 239 891 eurot ehk 51 protsenti kogusummast.
Väljamakstud stipendiumide võrdsustamisel võlaõigusliku töölepinguga kuuluks 2011. aasta andmetel nendelt deklareerimisele umbes 4,2 miljonit eurot makse.
Analüüsi põhjal selgus, et spordiklubid ja -liidud teevad eri liiki stipendiumide väljamakseid, sealhulgas profisportlastele makstavad stipendiumid klubides mängimise eest, sportlastele spordis osalemise eest, samuti Eesti koondise liikmetele makstud raha, treeneritele, kohtunikele, massööridele ja teenindavale personalile makstav raha.
MTA alustas kontrolli kolmes spordiklubis, milles nähtus risk, et väljamakstava stipendiumi asemel võiks tegu olla varjatud töötasu maksmisega. Kõik kolm kontrollitavat ühingut olid sõlminud stipendiumilepingud treeneritega, kes tegelevad noortega ja juhendavad regulaarselt treeninguid.
Kahe klubi puhul ei olnud stipendiumide maksmine spordiklubi põhikirjaliseks tegevuseks. Seega polnud täidetud kõik maksuvabastuse tingimused. Stipendiume maksti nii omavalitsuse sihtotstarbelise toetuse, milleks oli töötasude maksmine treeneritele, kui ka muude tulude, sealhulgas lastevanemate treeningtundide tasu, arvelt.
Maksumenetluse raames treenerite lepinguid ja treenerite tegelikku sooritust hinnates jõudis MTA järeldusele, et treenerite tegevus klubides vastab töölepingu või käsunduslepingu tunnustele. Mõlemal juhul tuleb väljamaksetelt kinni pidada tulumaks, maksta sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kogumispensioni makseid.
Kolme spordiklubi puudutava maksumenetluste tulemusel kujuneks kokku määratavaks maksusummaks 85 236 eurot, mille tasumine käiks klubidele üle jõu. Maksusummade määramine võib tähendada, et MTÜd lõpetavad tegevuse maksuvõlgadega ja moodustavad uued MTÜd, mille kaudu teenust osutama hakatakse. Kaks kontrollitavat klubi oleksid võimelised määratud makse tasuma läbi ajatamise, kuid siis tõuseb ilmselt lastevanemate makstav treeningutasu.
Suheldes erinevate isikutega selles sektoris, tuvastas MTA, et stipendiumide maksmine selles sektoris treeneritele ja teenindavale personalile on ulatuslik.
Tegeliku töösuhte varjamiseks maksuvabasid stipendiume makstes ei laiene stipendiumi saajatele töölepinguseaduses töötajatele ettenähtud õigused. Samuti ei taga stipendiumi maksmine ravikindlustust, töötuskindlustushüvitisi, samuti ei kogune sellelt makseid stipendiaadi pensionifondi. Seega jäävad stipendiumi saajad ilma mitmetest riiklikest garantiidest, mis peaksid olema neile väljamakse tegelikku majanduslikku sisu arvesse võttes tagatud.
Riigi seisukohalt on ühelt poolt tegemist väga suurte maksukahju summadega, teisalt ebavõrdse konkurentsiga nende suhtes, kes õigesti makse maksavad.
Kui maksuhaldur jätkab spordiklubides stipendiumide maksmise kontrollimist ja tuvastab, et tegemist on varjatud töötasude maksmisega, siis suurem osa neist klubidest pole võimelised määratud maksukohustust täitma ja võivad lõpetada tegevuse, tõdes MTA.
Klubide tegevuse lõppemisel võib omakorda jääda sisustamata seni spordiga tegelnud laste ja noorte vaba aeg ning riigi hilisem tegevus laste ja noorukitega seotud probleemide lahendamisel on riigile üsna kulukas.
Kuna kultuuriministeeriumi 2014–2017 arengukava järgi on riigi huvi ja eesmärk sporditegevust edendada ja suurendada sporti harrastavate isikute arvu, leiab MTA, et probleemile on vaja leida riigi tasandil jätkusuutlik lahendus.