Kurgja talumuuseum peab rahvuslikke jaane

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kurgja talumuuseumi peahoone.
Kurgja talumuuseumi peahoone. Foto: Henn Soodla

Jaanipäev ehk pööripäevapüha püsib rahvakalendris eestlaste tähtsaima pühana, millel on oma kombestik ja sellega seotud uskumused taimede erilisest väest jaaniööl.

Eestlaste jaanilaupäev on ajaloos sattunud võidupühale, 23. juunile, seepärast tihendavad seda riiklikud sündmused, kuid õhtul võetakse aega jaanitule jaoks.

Rahvakombeid järgides teeb jaanituld rahvusliku ärkamise suurkuju ja põllumeeste harija Carl Robert Jakobsoni asutatud Kurgja talu muuseumiperegi. Direktor Monika Jõemaa sõnade järgi kuulevad huvilised rehetoa ees jaaniõhtul selle kommetest, punuda saab krantse, vikatiga heina niita, kiikuda, laulda, mängida, rammu katsuda.

Märksõnad

Tagasi üles