Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2023/11/17/15727610t1hb508.jpg)
/nginx/o/2009/07/29/214089t1h5e30.jpg)
MTÜ Eesti Muuseumraudtee sai PRIA-lt 595 549 krooni Lavassaare muuseumi-külastuskeskuse hoone kordategemiseks, et laiendada raudteemuuseumi ekspositsiooni, kaugem eesmärk on rajada samasse majja koduloomuuseumgi.
Kavandatava investeeringuga paigaldatakse sel aastal hoonele vihmaveerennid, soojustatakse vundament ja valatakse pandus. Remonditakse fassaaditrepp ja tehakse keldrisse pääsemiseks trepp, kuhu paigaldatakse vihmavee nõrgumise kaitseks varikatus. Samuti taastatakse poole maja ulatuses vahelaed, mis annavad võimaluse muuseumi laiendada.
Lavassaare vallavanem Ene Täht ütles, et sellega veel kogu kolmekorruseline maja korda ei saa, kuid astutakse suur samm eesmärgi poole. Tänavused tööd on valitud selle järgi, et hoone väline pool saaks korda ja ilmastiku mõjud ei ohustaks enam maja.
Muuseumi-külastuskeskuse renoveerimist alustati mullu samuti projektitoetuse abiga ja siis tehti korda maja fassaad, vahetati uksed ja aknad, ehitati muuseumiossa tänapäevane tualettruum.
“Tänavune soov on saada maja väljastpoolt lõplikult korda, et vihmavesi ei pääseks keldrisse,” selgitas Täht. Niisama oluliseks pidas ta puitvahelagede vahetust, sest need on niiskuse käes mädanenud.
Sihtasutus pani õla alla
Ühtlasi sai raudteemuuseum toetust Raudteekultuuri Sihtasutuselt, mille eesmärk on toetada raudteeajalugu.
Raudteemuuseumi eestvedaja Mehis Helme sõnas, et põhiosa kulub eksponaatide restaureerimiseks, vaatamiskõlblikuks saab kolm vedurit, samuti on muuseum värskendamas depoo välisilmet. Ka mullu saadi sihtasutuselt toetust ja lootus on tulevalgi aastal sihtasutuse toel eksponaate korrastada.
Praegu on kogu maja antud raudteemuuseumi kasutada. Muuseumi eksponaadid on külalistele avatud poolel osal maja esimesest korrusest, teisel korrusel asub neljandiku osas arhiiv ja kolmandal korrusel toimetavad restauraatorid.
“Muuseumil on väga palju eksponaate, aga nende näitamiseks on ruume liiga vähe. Eks see sõltub sellest, mida lähiaastad meile toovad ja kas meil on jõudu omafinantseeringut juurde panna, et uuesti projektiraha taotleda,” kostis vallavanem külastuskeskuse edasise renoveerimise ja muuseumi laienemise võimaluste kohta. Et maja korralikult toimima saaks, tuleb seal veel välja vahetada kõik kommunikatsioonid ning maja seestpooltki korda teha.
Kaks muuseumi
Visiooni järgi on külastuskeskuse terve esimene korrus raudteemuuseumi eksponaatide päralt, esimesel korrusel võiks väike kohvik ja saal videofilmide vaatamiseks olla. Teisele korrusele jääks arhiiv ja sinna on plaan teha Lavassaare enda kodulooline muuseum, tutvustamaks Lavassaare asula ja turbatootmise arengut.
Ajalooliste materjalide kogumisega tegi omal ajal algust Marie Ronimois, kes on asula kohta andnud välja kaks raamatut, hiljem vallalehtedes on Lavassaare küla ajalugu tutvustanud Rein Aaspere.
“Materjale, mida eksponeerida – nii pildimaterjali kui esemeid – on, me pole midagi ära visanud, kuid pole veel ruume, kuhu neid välja panna. Järgmise projektiraha taotlemine sõltub sellest, mida uus aasta meile toob. Tahtmine on, aga üle oma varju hüpata ei saa,” kirjeldas Täht.
Valla arengukava järgi on prioriteetsel kohal omal ajal traktorite kuurist koosolekute saaliks kohandatud nüüdne rahvamaja, millel tuleb fassaad soojustada, ja sellele järgneb muuseum. Hinnanguliselt läheks muuseumi-külastuskeskuse kordategemine maksma kuus-seitse miljonit krooni.
