Marga Napp: Pärnus peaks aiarühmades kohti jaguma igale lapsele

Pärnu linnavalitsuse alushariduse peaspetsialist Marga Napp. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Linnavalitsuse alushariduse peaspetsialist Marga Napp kinnitab, et paraku igale pisikesele pärnakale lasteaiakohta ei jagu, kuid rühmade suurus jääb eeskirja piiresse.

Marga Napp, kas lasteaiajärjekorrad on Pärnus praegu pikad?

Mõni vaba koht on kolme-, nelja- ja viieaastaste laste rühmades. Teine olukord on sõimerühmades, sest mitmes lasteaias (Kesklinna, Päikesejänku, Kelluke, Männipargi) on vaid üks sõimerühm ja sinna võetakse vähemalt kaheaastasi lapsi.

Paljud lapsevanemad on oma lasteaiakohast loobunud. Võib-olla on see tingitud majandusolukorrast, ehk on rohkem emasid jäänud koduseks. Vähe on kasutatud poole päeva varianti, kus laps osaleb hommikul rühma õppetegevustes ja läheb lõunast koju.

Tahan vanematele südamele panna, et kui otsustatakse kohast loobuda, tuleb sellest kindlasti lasteaiale teada anda. On päris palju kadunud vanemaid, kelle laps on järjekorras, kuid kelle telefon ei vasta ja meiliaadressid ei toimi. Lasteaed ei saa vanema otsust lõputult oodata, sest paljudel peredel on lasteaiakohta tõesti hädasti vaja.

Kui vanalt peaks lapse lasteaiajärjekorda panema? Kas lähitulevikus on oodata uute rühmade avamist?

Enne lapse sündi seda kindlasti teha ei saa, küll võib käia lasteaia võimalustega tutvumas. Pärast lapse sündi võib vastavalt vastuvõtu korrale panna lapse kuni kolme lasteaia järjekorda. Probleemide korral võib alati pöörduda haridusosakonna poole, püüame muid lahendusi pakkuda.

Praegu on järjekorras eelkõige kuni kolmeaastased lapsed, keda ei võeta ühe sõimerühmaga lasteaedadesse. Isiklikult arvan, et kui ema otsustab oma poolteiseaastast last lasteaeda veel mitte panna, on see väga hea otsus. Loomulikult sõltub see pere võimalustest.

Uusi rühmi avada pole rahapuuduse tõttu plaanis, pöörame varasemast enam tähelepanu kohtade kasutamisele. Loomulikult tahab laps vahel kodus olla, lasteaiast puhata ja on haigegi, aga kui mõnes rühmas on korraga kohal 55-60 protsenti lastest, on seda liiga vähe.

Väikesed rühmad oleksid ju lapsesõbralikumad. Kuidas suhtute väikeste eralastehoidude loomisesse Pärnus?

Rahalistel põhjustel ei saa rühmad väga väikesed olla. Arvan, et 22 last aiarühmas ja 16 sõimes on normaalne, lastel on siis mõnus olla. Sellest suurem rühm võib juba mõjuda halvasti laste vaimsele ja füüsilisele tervisele.

Eralastehoidudesse suhtun väga hästi, nende eestvedajad on kõik eriharidusega ja oma tööd tundvad inimesed. Usun, et sealt võib ükskord areneda Pärnu esimene eralasteaed, mida pikisilmi oleme oodanud. Kahju vaid, et linn ei saa lastehoiuteenuseid kasutavaid vanemaid praegu rahaliselt toetada. Paraku pole eralastehoid tulutoov äri.

Kas lasteaedades on lähiajal oodata sisulisi muutusi? Kui palju on Pärnu linna lasteaedades tehtud suvel remonti?

Pärnu lasteaedades on viimasel ajal kasutusele võetud eri aktiivõppemeetodeid, näiteks “Hea algus”, õues- ja avastusõpe, endiselt on peamine õppimine mängu kaudu. Eesmärk on ergutada lapse aktiivsust ja huvi maailma vastu.

Suuremad remonditööd olid suvel Pöialpoisi lasteaia veetorustiku remont, Liblika lasteaia laohoone osaline lammutamine ja Tralli lasteaia küttesüsteemi remont ning veesisestuse ümberehitamine. Järge ootab Liblika lasteaia kõrvalhoone renoveerimine. Hädasti vajab remonti Pillerpalli lasteaed, mille uue hoone ehitamisega seotud plaanid on rahapuudusel seiskunud.