/nginx/o/2009/11/03/260071t1h2ca3.jpg)
Homme kell 15 toimub Pärnus keskkonnaameti saalis (Roheline 64) veemajanduskava eelnõu avalik arutelu.
Pärnus toimub veemajanduskava avalik arutelu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veemajanduskava eesmärk on tagada hiljemalt aastaks 2015 kõikide pinna- ja põhjavete hea seisund. Kava sisaldab- ülevaadet peamistest probleemidest ning tegevusi probleemide lahendamiseks.
„Veemajanduse korraldamine toimub Eestis valgalapõhiselt, kus järgitakse veekogude hüdroloogilisi piire, mitte maakondade või kohalike omavalitsuste administratiivseid piire,“ selgitas keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Rene Reisner.
„See on vältimatu, sest näiteks jõe kallastel toimuv tegevus mõjutab tervet jõge, alates selle lähteallikatest kuni merre suubumiseni, ja üksikute jõelõikude kaitsmine ei muudaks oluliselt midagi,“ märkis ta.
Veemajanduse korraldamiseks on Eesti jaotatud valgalapõhiselt veemajanduspiirkondadeks ehk vesikondadeks ja alamvesikondadeks. Eestis on kolm vesikonda: Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva. Kõik vesikonnad on jaotatud väiksemateks üksusteks ehk alamvesikondadeks, neid on kokku 9. Igale vesikonna ja alamvesikonna veemajandust korraldatakse veemajanduskava alusel.
Pärnumaa kuulub tervikuna Lääne-Eesti vesikonda. Peamisteks veeprobleemideks Lääne-Eesti vesikonnas peetakse reostust linnade ja asulate reoveepuhastitest ja põllumaadelt ning veekogude paisutamist või vaba vee liikumise tõkestamist.
Lääne-Eesti vesikonnas tuleb tähelepanu pöörata jõgede tõkestamatusele ja kalade liikumisvõimalustele piki jõge, sest merre suubuvatest jõgedest sõltub nii rannikuvee kui jõgede endi kalarohkus. Kõige keerulisem on olukord just Pärnu jõel, kus paisud taktistavad kalade rändeteid.
Veemajanduskavade avalikel aruteludel on igal isikul õigus teha ettepanekuid ja vastuväiteid kavade kohta. Kõikide veemajanduskavade eelnõudega võib tutvuda paberil maakonnakeskustes ning elektrooniliselt
.
Aruteludel osalemiseks palutakse teatada telefonil 626 2855 või
.