/nginx/o/2009/11/06/262010t1h6a13.jpg)
Täna Pärnu Postimehe ja Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo korraldatud arvamusliidrite lõunal ütles rahandusminister Jürgen Ligi, et riigi majanduskasv on taastumas ja inimeste kindlustunne suurenemas, kuid selleks tuleb jätkuvalt hoida kulusid kontrolli all ja keegi pole öelnud, et probleemid on lõplikult möödas.
Arvamusliidrite lõuna, mille teema on „Jalad põhjas? Jalad põhjas!”, esimeses plokis kõnelesid rahandusminister Ligi ja Euroopa Parlamendi liige Indrek Tarand, kes lähenesid küsimusele eri nurga alt.
Tarand tõi oma ettekandes välja, et sisemajanduse koguprodukti (SKP) hindamise kõrval on oluline tähelepanu pöörata inimeste elurõõmuindeksile, mille olulisuse küsimuse on jõudsalt tõstatanud Prantsusmaa president Nicolas Sarcozy, ehkki seda peetakse sageli vaid tema mainekujundusprojektiks.
„SKP ei mõõda adekvaatselt sedagi, mis majanduses tehtud saab. Kui mina pühin kodus tolmu, ei kasva majandus karvavõrdki. Ostes koristusteenuse sisse, kasvab see juhul, kui osta ametlikult,” selgitas Tarand.
Tarand leidis, et Eesti saab jalad põhja, komberdab läbikülmunult ja hirmunult kaldale, kuid peamine küsimus peitub selles, kas raskuste ületamise järel hakatakse investeerima tehnoloogiasse, riigikaitsesse ja haridusse või laskutakse uuesti petlikusse heaollu.
Rahandusminister Ligi pareeris Tarandi sõnavõtu peale, et SKP on siiski üks riigi majanduse olulistest näitajatest, kuid sinna juurde tuleb alati mõelda, kui tühine on raha, tähtis õnn ja mitmekesine elu.
„Majanduskasv on taastumas ja inimeste kindlustunne suurenemas, kuid keegi ei julge lõplikult öelda, et probleemid on läbi,” ütles Ligi. „Võib järgneda uus langus ja põhjuseks võib olla näiteks see, et kindlustunne ei väljendu tarbimiskasvus. Ja muidugi on võlad, mis ahistavad inimesi, ettevõtteid ja riike.”
Ligi andis lühiülevaate Eesti majanduse hetkeseisust ja valitsuse sammudest riigi eelarvepositsiooni parandamisel.
„Järgmisel aastal on Läti ja Leeduga võrreldes Eesti olukord oluliselt kergem. Oleme teinud kaks stsenaariumi: positiivse ja konservatiivse. Augusti lõpus planeerisime riigieelarve miinuseks 14,5 protsenti ja järgmiseks aastaks miinus 2 protsenti, nüüd on põhjust valida töö aluseks positiivne stsenaarium,” kinnitas Ligi. „Lätil ja Leedul on olukord üsna halb. Nad jäid oma languse ja sellele reageerimisega hiljaks ja tagajärjed on raskemad. Õnnetunnet on neis riikides kordades vähem kui Eestis.”
Ligi kinnitas nagu Tarandki, et majandusele on inimeste lootus ja kindlustunne äärmiselt olulised. Sellest üksi jääb aga väheseks ja riigi ning omavalitsuste ülesanne on jätkuvalt hoida kulusid võimaluste piires, samal ajal unustamata valdkondi, kuhu panustamine on oluline ka keerulisel ajal. Need on haridus, sotsiaalvaldkond ja investeeringud laiemalt.
2009. aastal on riik eelarvepositsiooni parandanud 19 miljardi krooni võrra ja viinud riigi tegevuskulud alla 2007. aasta taset. Tulevaks aastaks planeeritud defitsiit on 5,2 miljardit krooni.
„Tegemist pole koonerdamisega. Küsimus on struktuursetes valikutes: kui otstarbekalt ja millele raha kulutada,” ütles rahandusminister.
Rahandusministri sõnul on Eesti omavalitsused reageerinud majanduslangusele liiga hilja ja kulude reageerimine tulude vähenemisele on olnud aeglane.
Suurema eelarvepuudujäägiga omavalitsuste edetabeli tipus troonivate Tallinna ja Pärnu näol on Ligi jutu järgi tegu alternatiivse Eestiga, mis oma seniselt valitsemis- ja kulutamismudelilt erineb suuresti ülejäänud riigist.
„Pärnu on liikumas tagasi tavapärase Eesti rüppe, aga see pole lihtne. See on sama elu, mida Eesti on elanud kaks aastat: kokkuhoid, kärped, närvipinge ja rahva viha,” viitas Ligi Pärnu uuele volikogule, mis tõrjus Keskerakonna võimult. „Tallinn aga ei üllata, paneb nii-öelda tuima. Lugedes nende koalitsioonilepingut, pole kokkuhoiust õhkugi, tegemist on likviidsusraskustega. Sinna juurde käib mingi hale jutt maailmavaatelisest koalitsioonist.”