Vähem kui nädala pärast ehk 1. detsembrist jääb Pärnu maavalitsuse seitsmest osakonnast töö ümberkorraldusega alles neli ning uuest aastast kaotatakse rahandusosakond, koondamisteate on saanud viis töötajat, neist kolm pensionieas.
Maavalitsus teeb muudatusi
Pärnu maavanemana kirjutas linnapeaks saanud Toomas Kivimägi 28. oktoobril alla korraldusele, mis on kooskõlas regionaalministri määrusega.
Mainitud ja päev varem ministri allkirja saanud määruse eesmärk on maavalitsuste juhtimismudeli lihtsustamine ja maavalitsuste struktuuride ühtlustamine. Akadeemia 2 majas Pärnus tähendab see seda, et 1. jaanuarist 2010 jääb ametlikult 42,5 töökohta ning raamatupidajatega tuleb suhelda naabermaakonna Viljandi maavalitsuses.
Raamatupidamise ja personalitöö ümberkorraldusega hakkab vastav töö maavalitsuste tarvis toimuma Viljandis. Sellekohase otsuse tegi regionaalminister Siim-Valmar Kiisler regionaalpoliitilistel kaalutlustel, lähtudes põhimõttest, et loodav keskus peab asuma väljaspool Tallinna ja Tartut.
Oma kandidatuuri seadis üles viis maavalitsust: Järva, Jõgeva, Lääne, Saare ja Viljandi maavalitsus. Pärnu ei kandideerinud.
Komisjon valis kandidaatide hulgast maavalitsuste tsentraalse raamatupidamisüksuse asukohaks Viljandi. Valiku tegemisel lähtuti eelkõige konkreetse maavalitsuse puhul võimekusest projekt konkreetses maakonnakeskuses ellu viia, suutlikkusest lahendada kohapealsed tehnilised küsimused ja leida keskusele juht.
Keskse arvestusüksuse moodustamise järel jätkab igas maavalitsuses tööd finantsnõunik, kelle ülesanded on konkreetse maavanema nõustamine finantsküsimustes ja dokumendikäibe korraldamine tsentraalse ükskusega.
“Keskusesse liitmine võimaldab maavalitsuste rahakäibest paremat ülevaadet ning aitab säästa,” kinnitas regionaalminister Pärnu Postimehele.
Mõnes mõttes on see vangerdus kitsikuses, sest tuleva aasta eelarve on maavalitsustel üheksa protsenti väiksem kui tänavune lisaeelarvejärgne eelarve ja sellist kärbet ei ole võimalik üksnes tavapäraste kokkuhoiumeetoditega katta.
“Vajadus tugiteenuste optimeerimise järele tuli välja ka 2008. aasta lõpus konsultatsioonifirma Ernst&Young koostatud maavalitsuste töö analüüsist,” märkis Kiisler.
Pärnu maavanema kohustusi täitev maavalitsuse rahandusosakonna juhataja Ene Ruus möönis, et regionaalministri büroos tehtud otsus tähendab seda, et kõikide maavalitsuste osakonnad täidavad ühesuguseid ülesandeid. Pärnu näitel jääb senisest seitsmest osakonnast lõpuks kolm ja ülejäänute töö korraldatakse ümber.
Moodustuvad kantselei, mille tööd korraldab maasekretär Rita Kosenkranius, arengu- ja planeeringuosakond, mida juhib Heiki Mägi, ja haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ülesandeid hakkab täitma Epp Klooster.
Kantselei alluvuses moodustatakse rahvastikutoimingute talitus, mille alla läheb praegune perekonnaseisuosakond.
Arengu- ja planeeringute osakonna koosseisu läheb praegune maaosakond uue nimetusega maatoimingute talitus.
“Rahandusosakonnas on neli töötajat koos juhatajaga ja jääb üks, finantsnõuniku ametinimetusega,” täpsustas Ruus. Üks raamatupidajatest viiakse maatoimingute talituse koosseisu.
Haridus- ja sotsiaalosakonna moodustamisega liidetakse sotsiaal- ja tervishoiuosakond, mille alla jääb haridus- ja kultuuritalitus. Praegusest haridus- ja kultuuriosakonnast kaob peainspektori ametikoht, sotsiaal- ja tervishoiuosakonnast isiku- ja peretalituse peaspetsialisi ametikoht.
Koondatakse informaatika ja registritalituse informaatikaspetsialisti ametikoht ning kantselei alluvusse jääb teenistusse IT-peaspetsialist. Kokku koondatakse maavalitsuses viis ametinikku.
Ruusi jutu järgi jäävad ümberkorralduse järel töötajatele samad kabinetid, kuid vabaneb üks raamatupidamise tuba.
“Minu töökoormus on praegu oluliselt kindlasti tõusnud, kuna sisuliselt tuleb täita mitme ametniku ülesandeid,” rääkis kuni maavanema ametisse nimetamiseni tema kohustusi täitev Ruus.