Pikavere palvemaja hakkab katma kimmkatus

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pikavere külla 1830. aastal ehitatud vennastekoguduse palvemajale hakkavad uut katust panema OÜ Rändmeistri restauraatorid.
Pikavere külla 1830. aastal ehitatud vennastekoguduse palvemajale hakkavad uut katust panema OÜ Rändmeistri restauraatorid. Foto: Urmas Luik

Vennastekoguduse palvemaja kerkis Pikavere külla 179 aastat tagasi, nüüd askeldavad selle ümber osaühingu Rändmeister restauraatorid, et panna eakale hoonele kauakestev kimmkatus, misjärel kogudus maja taas kasutada saab.


Kadripäeva eel alanud 350ruutmeetrise katuse uuendus jõuab lõpule kevadeks, viimane töö on kimmide tõrvamine, mis nõuab sooja ilma. Lahtiseletatult on kimm ühest otsast küljelt õhenev lauake, mille virn Pikavere palvemaja taga kilekatte varjus levitab esimese tõrvamise järel meeldivat lõhna.



“Oleme siin teist päeva, alustasime materjali ladustamisest ja tellingute ehitamisest,” rääkis restauraator Viktor Erm, askeldades kuusepuust kimmide juures.



Töö muinsuskaitselise väärtusega ainulaadsel objektil on mahukas, sest kõigepealt on vaja maha võtta sammaldunud ja pehkinud nõukogudeaegne eterniitkatus ning selle alla jäetud sindlid, siis selgub sarikate ja laetalade olukord.



“Sarikad on kaldunud, tuulesidemeid ei ole, ligi meeter on varretipud paigast ära, korstnajalg on murdunud,” loetles Rändmeistri juhataja Juhan Kilumets murekohti. “Vana katus maha, katusekonstruktsioon sirgeks ja vajadusel proteesida, aga teatud olukord avaneb töö käigus, kui näed mädanikukolde algust.”



Kilumetsa sõnutsi on palvemaja puhul puitkatus ainumõeldav ning ajalooliselt õige kattematerjal. Kui kolmekordselt pandud kimme hästi hooldada, on järgmised 100 aastat mureta, seepärast projekteerija seda katuseliiki eelistaski.



Luteri kiriku uuendusliikumisena tekkinud vennastekoguduse palvemaja ei suutnud sulgeda isegi nõukogude võim, kuigi hoone võõrandati ja anti Koonga külanõukogu bilanssi.



Eestlaste rahvuslikule, usulis-vaimsele ja kultuurilisele arengule kaasa aidanud vennastekoguduste tegevus lubati ametlikult 1990. aastast. Mihkli koguduse vaimulik Toomas Maaranna palve, et muinsuskaitsealune maja püsiks püsti remondiraha leidmiseni, on kõigevägevam kuulda võtnud. Palvemaja kuulubki Mihkli kogudusele.



Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor Nele Rent selgitas, et Pikavere palvemaja taastamine on mitmeaastane projekt, mille tarvis pühakodade programmist on eraldatud ligi miljon krooni.



“Viimane remont tehti seal ülemöödunud sajandi lõpus. Kuigi vahepeal on hoonele eterniitkatus pandud, on katusekonstruktsioonid täitsa läbi,” mainis Rent.



Tavakohane jõululaupäeva jumalateenistus toimub Pikaveres palvemaja remondist hoolimata, kuigi talvel peab vennastekogudus oma teenistusi Koonga raamatukogus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles