Pärnumaa omavalitsuste liidu juhi Andres Metsoja kabinet asub Pärnu maavalitsuse hoone neljandal korrusel. Kui Eesti valitsus mehe maavanemaks nimetab, võib ta kolida korrus allapoole, Toomas Kivimägist vabaks jäänud kabinetti.
Metsoja maavalitsuses muutuste tormi ei luba
Nii polegi Metsojal uues ametis vaja kulutada palju aega töö, maja ega kolleegidega tutvumiseks. “Tundmatus kohas vette hüppama ma ei pea,” tõdes ta. “Ja kindlasti ei hakka ma sellel kohal revolutsiooni tegema.”
Metsoja tunnistas, et ettepanek maavanema kohale asuda tegi talle head meelt.
“See innustab, kui sinus potentsiaali nähakse,” sõnas ta. “Selge, et enne sellise ettepaneku tegemist räägitakse paljude inimestega, küsitakse arvamusi ja uuritakse tausta.”
Ehkki seaduse kohaselt peab regionaalminister esitlema maavanema kandidaati omavalitsusliidu üldkoosolekul, kes võtab konkreetse inimese suhtes seisukoha, ei takistaks isegi Pärnumaa omavalitsuste liidu üldkoosoleku “ei” valitsusel Metsoja maavanemaks nimetada.
Tegelikult on Metsoja kandidatuur kaks aastat tagasi oma praegusesse ametisse valimisel Pärnumaa vallajuhtide hääletada juba olnud. Toona edukalt.
“Minul on kõikide omavalitsusjuhtidega täiesti normaalsed suhted, ma ei näe nende seas endale vaenlasi,” rääkis Metsoja. “Selge, et inimeste vahel on sümpaatiad ja antipaatiad, aga minu sooviks on kõigiga hästi läbi saada.”
Paikuse vallavanem Kuno Erkmann hindas väga heaks, et maavanem tuleb Pärnumaa omavalitsusjuhtide seast ja tunneb kohalikku elu.
“See, et ta on juhtinud omavalitsuste koostööd, on tugev argument tema kasuks,” märkis Erkmann. “Kindlasti sooviks veel, et oma otsuste tegemisel näitaks ta, et on ise mõtlev inimene, mitte ei lähtu parteidistsipliinist.”
“Kahju, et maavanem valitakse parteiliini pidi,” nentis Are vallavanem Jaanus Männik. “Loogiline ja kõige mõistlikum oleks olnud, kui selle ametikoha oleks saanud senine sisuline abimaavanem Heiki Mägi.”
Sauga vallavanem Vello Tiidermann ütles, et kindlasti toetab ta Metsoja kandidatuuri.
“Muidugi, kas mehel üldse tasuks see koht vastu võtta, sest maavalitsuste aeg on nagunii ümber saamas,” arutles Tiidermann. “Maavalitsuse funktsioonid on juba väga kitsaks kärbitud ja eks see lõpe samaga nagu paljude muude riigiametite puhul, et lõpuks jääb kogu Eestis neli-viis maavalitsust.”