Oma koolitee uurimine viib Pärnu-Jaagupi lapsed Norrasse

Veste Roosaar
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma kooliteed uurinud Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi 7.a klass.
Oma kooliteed uurinud Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi 7.a klass. Foto: Erakogu

Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi 7.a klass saavutas rahvusvahelisel projektivõistlusel “CO2 meie kooliteel" nooremas vanuserühmas esikoha, saades autasuks võimaluse saata kolm õpilast tuleva aasta aprillis Norrasse Bergenisse säästva arengu konverentsile oma projekti esitlema.


"CO2 meie kooliteel" on projekti juhendaja, geograafiaõpetaja Daisy Kärneri seletuse järgi kooliõpilaste projekt teadvustamaks inimmõju kliima soojenemisele.



CO2 kampaania sai Pärnu-Jaagupi gümnaasiumis alguse 2009. aasta kevadel, kui õpilased määrasid oma koolitee pikkuse ja kasutatava liikumisvahendi ning arvutiprogramm arvutas tekitatava CO2 koguse.



“Projektikonkursil keskendusime ühele kitsamale teemale, mis tundus õpilastele kõige arusaadavam – oma koduvalla transpordimuredele,” rääkis Kärner. “Eelkõige otsisime vastuseid küsimusele, miks tullakse kooli autoga, aga mitte bussiga, ja miks liigutakse nii vähe jalgrattaga ja jalgsi.”



Elevust tekitas Kärneri sõnul kooli töötajate intervjueerimine. “Kolm hakkajat poissi – Rasmus, Johannes ja Rivo – näitasid üles entusiasmi selgitada välja kõik autoga koolis käivad töötajad. Nad leidsid kohe kaks inimest, kes ei peaks üldse autoga sõitma, sest nende koolitee on väga lühike,” kirjeldas projekti juhendaja.



Õpilased tõstatasid oma töös nii mõnegi probleemi: jalgrattad on liiga kallid, rattateid on väga vähe, koolibusside sõidugraafik on ebamugav, koolibussid on liiga täis ja sõidavad aeglaselt, koolikotid on rasked tassida, teed on väga halvad jne. Ometi leidsid nad, et peamine põhjus autoga sõitmiseks on mugavus.



“Kõikide ettepanekute ja küsimustega käisime vallamajas, õpilased rääkisid vallavanemale käimasolevast CO2 projektist ja esitasid oma ettepanekud valla transpordi paremaks korraldamiseks,” jutustas Kärner.  



Vallavanema arvates olid õpilaste ettepanekud huvitavad ja mõni neist, näiteks jalgrattateed, oli vallavalitsusel juba plaanis. Õpilased said aga Kärneri väitel teada, et Halinga vald astub jõudsaid samme keskkonna säästmisel: avati tänapäevane jäätmesorteerimisjaam ja kavas on lasteaia maja viia täielikult üle maasoojusküttele.



Pärnu-Jaagupi kooli õpilased võrdlesid oma andmeid teiste riikide andmetegagi. “Toodame  ühe õpilase kohta õppeaastas ainuüksi koolis käimisega rohkem CO2 kui paljud teised õpilased: teised toodavad keskmiselt 154, aga meie 217 kilogrammi,” tõi Kärner näite.



Juhendaja tutvustas töödest selgunud huvitavad fakte. Nii on näiteks pikim keskmine koolitee Austria lastel – 19,7 kilomeetrit. Üle maailma käiakse koolis kõige sagedamini jalgsi, kuid oli ka väga põnevaid koolis käimise vahendeid: sõidetakse rikša ja autorikšaga, mootorpaadi ja loomadega.



Rahvusvahelise projektivõistluse organiseeris Euroopa Liidu toetatud säästva arengu programm "Support" ja osalevaid koole oli üle maailma, põnevamateks näiteks koolid Malaisiast, Indiast, Taist. Eestist osales kaks kooli: Pärnu-Jaagupi gümnaasium ja Koonga põhikool.



Projekti kokkuvõte ja kogutud andmed on näha “CO2 on the way to school”

kodulehel.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles