/nginx/o/2016/02/19/5064437t1h159d.jpg)
/nginx/o/2009/12/02/275984t1hbe19.jpg)
Pärnu õppenõustamiskeskuse tänasel ümarlaual “Arst lapse arengu toetajana” küttis kirgi arutelu, kes ikkagi peab haridusasutusele tõendama, et laps puudus haiguse tõttu ja on kollektiivi naastes terve.
Laps puudub koolist eelkõige vanema vastutusel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastaid on koolide ja lasteaedade jaoks tõendeid kirjutanud perearstid, kuid juba aastapäevad tagasi loobusid pealinna perearstid sellest aeganõudvast ja bürokraatlikuks kippunud tööst. Nüüd soovivad Pärnu perearstidki paberitööst loobumise arvelt rohkem patsientide terviseprobleemidega tegelda ja soovitusi ning tervisehinnanguid jagada vanemale suuliselt.
Kui haridusasutused aga oma tööd reguleerivaid seadusi ja nõudeid järgivad, tuleb neil nõuda, et laps esitaks haiguse tõttu puudutud aja kohta just arstitõendi, mitte vanema kirjutatud põhjenduse.
Pärnu linnaarst Ada Kraak selgitas, et praegu pole perearstidel seaduslikku alust keelduda puudumistõendit kirjutamast, sest uued õigusaktid on alles töös.
Koolipsühholoogide ja sotsiaalnõustajate arvates tõusetub see pädevuse jagamise küsimus eelkõige probleemsete perede puhul. Kui kool või lasteaed ja kodud suhtlevad ja nende vahel valitseb usaldus, aktsepteerib haridusasutus lapsevanema otsuseid ja põhjendusi.
Lastekaitse peaspetsialisti Tõnu Poopuu ütlust mööda jääb lapsevanem alati vahelüliks kooli ja arstide vahel ning lähtuda tuleks lihtsast talupojatarkusest. “Kool võib kahtluse korral ju alati paluda vanemalt lisaselgitusi või tõendit lapse haiguse kohta,” leidis ta.
Pärnu õppenõustamiskeskuse juhataja Anne Villsaar teavitas, et õpilaste puudumiste ja nende põhjuste kohta on tehtud Pärnus mitu uuringut, viimane 2008. aasta aprillis. Selle järgi puudus Pärnu koolidest iga päev kokku 700 õpilast – terve koolitäis lapsi!
Kõige rohkem, 38 protsenti õpilasi puudus haiguse tõttu ja kinnitas seda arstitõendiga. 32 protsendil puudujaist tõendas haigust lapsevanem. 20 protsenti puudumisi oli seotud muude põhjustega ja 10 protsenti õpilasi puudus põhjuseta.