Eesti Energia kavandab Liivi lahte 300 tuulikut

Anu Jürisson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti Energia AS on taotlemas keskkonnaministeeriumilt vee erikasutusluba 308 elektrituuliku ja ülekandeliinide rajamiseks Liivi lahe vette Kihnu, Ruhnu ja Häädemeeste valla Jaagupi piirkonda.


Samuti loodab suurettevõte püstitada üheksa tuulikut maismaale Häädemeeste piirkonda ning tuulikute asukohana pole välistatud Tõstamaa rannikki.



Tuulikud maismaale


Tuule poolest rikas Häädemeeste vald on lõppeval aastal vastanud eitavalt veel kahele ettevõttele, mis on avaldanud soovi valla territooriumile tuulikuid rajada.



Valla arendus- ja keskkonnanõuniku Merle Looringu sõnutsi on vald arvamusel, et Eesti Energia maismaakavagi peaks äsjaalgatatud maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu käigus sobivate tuulepargialade täpsustamiseni ootele jätma, sest need tuulikud tuleksid Via Baltica ja mere vahele väärtusliku maastiku alale. Viimasel istungil detsembris võttis Häädemeeste vallavolikogu seisukoha, et planeeringut algatamata ei ole võimalik valda tuulikuid paigaldada.



Eesti Energia meretuuleparkide programmi juhi Eero Saava kirjeldust mööda on Häädemeeste vallale esitatud taotluse järgi ettevõttel soov panna üks tuulikuist üles maismaale Kabli, Majaka, Orajõe, Metsapoole ja Ikla külla ning neli Treimanisse poolteise kuni kahe kilomeetri kaugusele merest.



Asukohavaliku aluseks on võetud 1998. aastal kehtestatud ja praegu kehtiv Pärnu maakonnaplaneering, milles Häädemeeste rannikuala Jaagupist Iklani on viirutatud potentsiaalseks tuulikute alaks.



Et arendajate surve on ilmne ja tuuleenergia kasutuspiirkonnad maakonnas põhjalikult läbi arutada, on Pärnu maavalitsus nüüd algatanud uue, maakondliku tuuleenergeetika teemaplaneeringu. Just see peaks ajagraafiku järgi juba aasta pärast näitama, kuhu saab Pärnu maakonnas maismaale tuulikuid rajada.



Saava selgitusel on Eesti Energial kindel kavatsus teemaplaneeringu käigus oma ettepanekud teha. Nende kohaselt võiks tuulikud Häädemeeste valda rajada hoopis riigimetsa Via Balticast maismaa poole, kus kehtiva maakonnaplaneeringu järgi tuulepargiala paraku ette nähtud ei ole. Sel juhul jääksid olemata vaidlusi tõotavad läbirääkimised eramaade omanikega. Saava kinnitust mööda ulatuvad tänapäevased tuulikud küllalt kõrgele, nii et neid saab püstitada keset metsa.



300 tuulikut merre


Kui maismaatuulikute puhul on otsustav sõna sekka öelda vallal, siis Eesti Energia meretuuleparkide projekti puhul käib otsustamine riiklikult üle maavalitsuse ja omavalitsuste pea. Saava väitel avaneb kohalikel kindlasti võimalus avaldada oma arvamust keskkonnaministeeriumi algatatava keskkonnamõjude hindamise avalike arutelude käigus.



Sweco Projecti tehtud Liivi lahe tuuleparkide eskiisprojekti alusel on Eesti Energia tuulikud plaanitud Ruhnu, Kihnuedela, Kihnukrundi, Kihnulõuna ja Jaagupi piirkonda, tuuleparkide kogupindala koos kaablitrassiga oleks 19 470 hektarit. Vee erikasutusluba taotleb Eesti Energia Liivi lahel 50 aastaks.



Eskiisprojekti kaardi järgi hakkaksid tihedamad tuulikutekogumid ruhnlaste merevaadet ilmestama loodes ja kihnlastel lõunas-edelas. Häädemeeste Jaagupi rannalt avaneks seevastu avaram vaade V-tähe kujulisele üksiktuulikute reale, millest üks joondub Ruhnu ja teine Kihnu suunas.



Saava sõnutsi püütakse selliselt asetatud tuulikutega tagada nauditav merevaade, arvestades Häädemeeste ranniku kui olulise turismipiirkonnaga, sest Jaagupis algab tuulikute rida juba paari kilomeetri kaugusel sadamast.



Saava loodab, et sellisel moel paigutatud tuulikute rivi võib ehk enamik kohalikke hakata isegi kenaks pidama. Ja lisab, et ülejäänud merre kavandatavad pargid, kus suurem grupp tuulikuid koos, visuaalselt nii kenad ei ole.



Kihnulõuna park asuks Lemmerannast 17 kilomeetri ja Kihnust kümne kilomeetri kaugusel, Kihnule lähim - Kihnukrundi park jääks saarest nii lõunast kui läänest nelja kilomeetri ja kaugeim - Kihnuedela park juba 18 kilomeetri kaugusele.



Arvestada tuleb sedagi, et kõiki 300 tuulikut tegelikult Liivi lahte ei tule, sest merre ehitatavad tuulikud muutuvad üha võimsamaks. Viiemegavatiste tuulikutega saab Eesti Energia oma Sindi alajaamas oleva liitumispunkti võimsuse täis juba 120 tuulikuga.



“Siis tõenäoliselt jäävadki ära need kaks kolmandikku kas terve pargi kaupa või näiteks olemasolevatest asukohtadest pool, kus probleemid on kõige suuremad,” rääkis Saava.



Tuuleparkide asukohavalik on seotud eelkõige veesügavuse ja tingimusega, et need peavad jääma väljapoole Natura linnualasid.



Tuulikuvundamendi tegemine sügavamale kui 20 meetrit muutuks Eesti Energia väitel eksponentsiaalselt liialt kalliks, mistõttu tuuleparke pole võimalik saartest ega mandrist enam kaugemale joonistada.



“Saksa riik on nii rikas, et ta maksab arendajatele kinni selle, et nood ehitavad 40-50 meetri sügavusse vette. Aga see on Saksa riik, mis on sellise otsuse vastu võtnud. Eesti nähtavasti seda teed ei lähe, me peame ju siis taastuvenergia tasuga need vundamendid kinni maksma, ja see läheb tõesti kalliks,” väitis Saava.



Selles, et valitud sai just Liivi laht ja Kihnu-Ruhnu piirkond, on oma osa Sindi liitumispunkti lähedusel, samuti asjaolul, et Eesti-Läti uus ülekandeliin võib suure tõenäosusega hakata kulgema läbi Riia lahe, minnes tõenäoliselt Sindi alajaamagi.



“Siis saaksid Liivi lahe tuulepargid olla selle kaabliga liitunud ning rahaliselt osaleda Eesti-Läti ühenduskaabli rajamises. Sellist sünergia ja kokkuhoiu võimalust näeme ainult Liivi lahes,” tunnistas Saava.



Kalad ja kalurid


Lennuliiklust meretuulepargid ei sega, küll oli läbirääkimistel piirivalveametiga olulise murena üleval, kuidas tagada Liivi lahes kaluritele kalapüük tuuleparkide sees.



“Meile oli väikene, esmane võit see, et me saame lubada kalurid tuulepargiala sisse, sest oli täiesti õhus võimalus, et tuulepark välistab selle,” rääkis Saava.



Kuna meresõiduohutuse eest vastutava ja Eesti-Läti merepiiri jälgiva piirivalveameti tingimus oli, et kaluripaadid ja laevad peavad olema ka tuulepargi sees nähtavad, paigutati tuulikud joonlauda pidi kaardile nõnda, et kogu ala on Ruhnu ja Kihnu radareilt nähtav. Meretuulikute miinimumvahe on kõnealuse paigutuse puhul 625 meetrit, üldjuhul aga kilomeeter-poolteist.



Kaablid pannakse piisavalt sügavale, et ankrute käpad ja kalapüügivahendid ei haakuks nende taha kinni. Küll võib mereleminek muutuda kalureile senisest tülikamaks, sest ilmselt tuleb neil hakata oma käikudest piirivalveametile teada andma, lisas Saava.



Kuidas mõjub meretuulikute püstitamine kaladele, selgub keskkonnamõjude hindamise käigus.



“Üldiselt arvatakse, et tuulepargid tekitavad merepõhja lisaelukeskkonda ja lisavad kalavaru. Tuuliku viiemeetrise läbimõõduga metalltorust vundament kattub üsna kiiresti koorikloomade ja muu elustikuga ning kalad hakkavad rohkem tiirlema tuulikute juures,” kirjeldas Saava.



Eskiisprojekti järgi jagunevad tuuleparkide kaabelliinid pargisisesteks 35kilovoldisteks vahelduvvooluvõrkudeks ning alajaamu Sindi alajaamaga ühendavaks 110-150kilovoldiseks vahelduv- või alalisvoolutrassiks.



“Töötame selles suunas, et tuulepargid oleksid Sindi alajaamaga ühendatud alalisvoolukaabliga, millel pole elektromagnetvälja. Vahelduvvoolukaablil on elektromagnetväli ja teatud kalad, näiteks luts, tunnetavad seda,” märkis Saava.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles