Sellest aastast kostitatakse Pärnu Hansagümnaasiumi rahva kõrvu koolikella tugeva plärina asemel pehme ja maheda heliga, mis sarnaneb ostukeskustes mängitavate kõlinatega. Süsteemi rakendamine ei ole aga läinud tõrgeteta.
Koolikella heli saavad õpilased määrata
Aeg-ajalt võib klassides olevatest kõlaritest kuulda tilinaid ja põlinaid, krägisemisi ja kriginat. Kes õpilastest on enne tunde koolimajja jõudnud, on kuulnud arvuti sisselülitamisega kaasnevat heli. Seda konkreetset heli sai kooliaasta alguses kuulda ka keset koolipäeva ja tundide ajal. Huvijuht Lea Lips kinnitas, et need probleemid on nüüdseks lahendatud.
Koolikellana kõlavat meloodiat võib vahetada. Arvutiõpetaja Piret Suitso on öelnud, et õpilased võiksid ise Hansagümnaasiumi koolikella meloodia valida. Õpilaste valida on ükskõik milline helin, mis alustaks ja lõpetaks koolitunde.
„Peaasi, et sobiks,“ rõhutas Lips.
Õppealajuhataja Olga Hool pakkus välja, et koolikella helinat võiks vahetada kas või kaks korda aastas, et üks ja sama heli ära ei tüütaks. Sellega nõustus Lips, kes mainis, et praegune „kaubamajaheli“ polegi kõige parem lahendus.
Lips lisas, et paljud õpilased ja õpetajad on pakkunud välja variandi, et enne kui direktor võtab krapi kaudu sõna, peaks kõigi tähelepanu püüdmiseks sellele eelnema mingi kindel heli.
Hansagümnaasiumis oli pikka aega kooliraadio. Vanasti oli selle jaoks koolimajas raadioruum, mis asus lavaklassi tagatoas. Veel eelmise aasta remondi ajal asus seal direktori kabinet. Sellele tuli aga lõpp üheksakümnendate alguses, kui tekkis ruumikitsikus ja kehalise kasvatuse õpetajatel oli ruumi vaja.
Enne seda oli Hansagümnaasiumis väga tasemel kooliraadio, mida toetas postkontor, kes lasi kogu vajaliku varustuse sisse panna. Vastutasuks õppisid meie kooli õpilased nende juhtimise all niisuguseid ameteid, mida selles asutuses toona vaja oli.
Võimalik, et peatselt alustab kooliraadio Hansagümnaasiumis uuesti tegutsemist. Siiski kinnitas juhtkond, et see sünni enne, kui kogu koolimaja remont on valmis. Kui aeg sinnamaale jõuab, edastataks raadiosaateid kooliarvutite ja interneti vahendusel. Raadiosaated toimuksid näiteks klassijuhatajatundide ajal.
See nõuaks igale arvutile kõlareid, mida pole veel peaaegu ühelgi klassil. Õpetaja Lips soovitas kõigis klassides raha koguda ja kinnitas, et see summa ei oleks suur – ligikaudu kolm krooni õpilaselt.