/nginx/o/2009/10/29/257912t1h65b0.jpg)
Pärnu linnavolikogu esimehe Cardo Remmeli sõnul on üsna selge, et linna eelarvehädade eest kannab kõige suuremat vastutust eelmine linnapea, keskerakondlane Mart Viisitamm.
Remmel: Pärnu hädade eest kannab vastutust Viisitamm
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Selge see, et tema osa sellise olukorra kujunemises oli kõige suurem," ütles Remmel
. "Linna peaks juhtima ikka pragmaatiliselt, mitte poliitilistest eelistustest lähtudes."
Remmeli sõnul oli oma osa Pärnu eelarveaugu tekkimises ka eelmisel linnavolikogul, kes ei suutnud teha linnavalitsusega piisavalt koostööd ja kontrollida eelarvepoliitikat. Seetõttu kujunes linna tulubaasi prognoos liiga optimistlikuks, samal ajal aga üritati valimisaastal iga hinna eest täita valijatele antud lubadusi.
Remmel märkis, et oma osa toimunus oli Keskerakonna aetaval üldisel poliitikal, teisalt linnapea Viisitamme küündimatusel ja vähesel elukogemusel. "Kas ja milliseid suuniseid Viisitamm oma tegevuses Keskerakonnalt sai, seda ma ei oska kommenteerida," ütles ta.
Remmeli jutu järgi on riigilt 20-30 miljoni kroonise saneerimisabi küsimine ja linna saneerimiskava koostamine üsna reaalne väljavaade. "Kaalume läbi kõik variandid, et seda siiski mitte teha, aga kui neid variante ei ole, pole muidugi pääsu," ütles ta. "Ei tea veel täpselt, mida need saneerimistingimused kõik kaasa toovad."
Remmel lisas, et linnavalitsus peaks jaanuari algul langetama vastavad otsused ja esitama need volikogule kinnitamiseks.
Viisitamm on varem ERRi uudisteportaalile kinnitanud, et Pärnu rahanduslik olukord pole sugugi hullem kui paljudel teistel omavalitsustel ning mingit riigipoolset tuge ja saneerimist Pärnul vaja ei ole. Aasta lõpuks maksmata arvete tasumiseks saanuks tema väitel kasutada arvelduskrediiti, mis on normaalne praktika.
Pärnu uus linnapea Toomas Kivimägi ütles Postimehele, et tema arvates peab linn riigilt paluma järgmisel aastal toimetulekuks 20-30 miljonit krooni toetust. Selle aasta lõpuks jääb Pärnul Kivimäe teatel tasumata arveid – sellest umbes pool tasumata riigimaksud – suurusjärgus 50–60 miljonit krooni.