Ainaži ootab Põhja-Liivimaa festivalile sööma ja meelt lahutama

Lühim tee Ainažisse läheb läbi Ikla vana piiripunkti, mis juba 15 aastat on läbitav vaid jalgsi või jalgrattaga.

FOTO: parnupostimees.ee

Sel nädalal korraldab Läti Ainaži linn koos Häädemeeste vallaga esimese Põhja-Liivimaa festivali, mis keskendub kohaliku toidu pakkumisele.

Festival algab reede hommikul kell 10 Läti harrastusteatrite etendustega Ainaži kultuurimajas ja meremuuseumi õuel. Õhtul kella 21-2 esinevad kultuurimajas noortepeol Häädemeeste, Pärnu ja Läti ansamblid So What?, Mushy, Paingreed, Stupid F. jt.

Festivali peapäeva, laupäeva sisustavad alates kella 10st toiduvalmistajad, kauplejad, käsitöömeistrid ja meelelahutajad.

“Inimesed tulevad, saavad süüa ja endale väikese peo teha,” rääkis festivali projektijuht Vairis Nartišs. Peale väiksemate kauplejate on lubanud Ainaži keskuses toimuvale maitseturule välja tulla Läti kümme suurt toiduainetetööstust. Maitseturul saab mekkida ja kaasa osta maiustusi, piimatooteid, küpsetisi, õlut, konserve ja muud, mida lätlased toodavad.

Kell 18 algab Põhja-Liivimaa toitude retseptivõistlus ja degusteerimine, kus võivad osaleda kõik, kellel pakkuda eripäraseid ja hästi õnnestunud kohalikke toiduretsepte, salateid, hoidiseid või muud.

Nartišs ütles, et ootab Ainažisse palju lätlasi, sest Lätis pole sellist suurt rahvusvahelist festivali varem olnud ja ettevõtmise reklaamimise eest vastutab edukas suhtekorraldusfirma. Samuti on oodatud Eesti külastajad, kauplejad ja toitlustajad.

Lätlaste ja eestlaste ühise turismiarendusprojekti Eesti-poolne juht Marika Kose rääkis, et Ainažisse võib müüma minna moosi, seeni, kartulit, kapsast või mida tahes ise toodetut. Müügikoha saab tasuta, kuid korraldajatele peaks eelnevalt oma kauplemissoovist teada andma. Kindlate osalejate seas on juba Lepanina hotelli toidutelk, Kabli pagaritöökoda ja Varletoni saunapood.

Ainažisse on oodatud ka käsitöölised ja kella 10-17 tegutsevad Valdemara tänaval käsitöötoad, kus õpetatakse ise asju valmistama.

Saab proovida motokrossi

Nartišs tõi välja, et peale toidu ja käsitöö pakub festival laste eriprogrammi, spordivõistlusi ja kultuurilist meelelahutust. Kella 10-14 esinevad Ainaži koolimaja juures lastele rändnukuteater, mustkunstnik, koerad-kassid ja eksootilised loomad.

Samal ajal korraldatakse Brivibase tänaval ja Kugu väljakul tänavakorvpalli turniir, võisteldakse tänavakeeglis, Eesti rahvuslikel ja muudel spordialadel.

Kell 12 antakse start motokrossile Ainaži lähedal. Võistlusklasse on kokku kuus ja osaleda saavad ka külastajad. Registreerimine ja proovisõidud algavad kell 8.30.

Kell 12 algavad Ainaži kultuurimajas Läti harrastusteatrite etendused ja avatakse ainulaadne Põhja-Liivimaa massaažirada kultuurimajast linnavalitsuse hooneni.

Weide häärberi juures suurel laval algab programm kell 11 Riia pillimeeste orkestri Shady Brass Q kontserdiga. Päeva jooksul näeb seal veel läti, liivi ja eesti rahvamuusikuid, külaeluteemalist muusikalist komöödiat, karaokelauljaid, Martinš Freimanist ja ansamblit Tumsa ning Läti meelelahutajaid. Festival lõpeb seal tantsuõhtuga.

Kell 13 avatakse pidulikult Häädemeeste-Ainaži jalgrattarada ja tervitatakse Kablist saabuvaid rattureid. Häädemeeste vald korraldab ürituste alguseks ja tagasitulekuks tasuta bussi Ainaži ja valla külade vahel, et ka kaugemate külade elanikud peole saaksid.

Raha sõidab Häädemeestelt läbi

Põhja-Liivimaa festival toimub esimest korda. Järgmiseks kevadeks on see kavandatud Häädemeestele. Nii hakkavad lätlased ja eestlased seda kordamööda korraldama.

Festival on üks osa Läti Ainaži ja Salacgriva ning Eesti Häädemeeste omavalitsuse Põhja-Liivimaa rannikupiirkonna turismiarenduse koostööprojektist. Kolmveerandi projekti 9,4 miljoni suurusest eelarvest katab Euroopa Komisjon piiriülese koostöö programmi “Interreg IIIA” raames.

Praegu sõidavad inimesed ja raha Häädemeeste vallast Via Baltica maanteed mööda lihtsalt läbi. Valla arengukava jaoks tehtud uuringu kohaselt sõidab aastas sealtkaudu üle miljoni sõiduki. Häädemeeste vallavanem Urmas Aava märkis, et kui kas või mõni protsent läbisõitjatest peatuks ja raha kulutaks, oleks see valla arengule oluline tõuge.

Praegu valmistatakse ühisprojektis ette koolitust neile, kes võiksid nii Läti kui Eesti poolel turismiga elatist teenima hakata. Samuti on kavas planeerida avalikud rannad, laiendada aktiivse puhkamise võimalusi jne. Üks osa projektist on ka jahisadamate väljaehitamine Jaagupis, Ainažis ja Salacgrivas.

Eestimaa väravast ei pääse sisse

Pärnu kolledži Läänemere maade turismiuuringute ja -koolituse keskuse juhataja Roger Evans, kes projekti nõustab, sõnas, et Põhja-Liivimaal on turismi arendamiseks hea baas ja omavalitsused ei alusta nullist, vaid päris kõrgelt.

Ühe võimalusena pakkus Evans välja vanast mereäärsest Pärnu-Riia maanteest turistimarsruudi kujundamise, et meelitada huvireisijad kiirelt Via Balticalt maha keerama.

Mõtte elluviimist pidurdab aga Ainaži keskusest poolteist kilomeetrit Eesti poole asuv vana Ikla piiripunkt, kust pääseb juba ligi 15 aastat läbi ainult jalgsi ja jalgrattaga. Autoteele on seal ette pandud betoonplokid.

Marika Kose tõdes, et vana piiripunkti töökorraldus segab rannaäärse turismi arendamist. “Puhkajatele on Ainaži ja Eesti vahel liikumine tülikaks tehtud,” lausus Kose. Ta tõi näiteks, et Pärnus sanatooriumides puhkavad pensionärid teevad küllalt palju väljasõite Häädemeeste poole ja lõpetavad reisi Kablis või Lepaninal, kuigi päeva rosinaks võiks olla jõudmine välismaale.

Sõit Via Baltica Ikla piiripunkti teeb aga haagi ja koos kõigi teiste piiriületajatega järjekorras ootamine nõuab ka palju rohkem aega, nii et sellest enamasti loobutakse.

Lääne piirivalvepiirkonna ülem Alvar Vallau ütles, et probleem on juba korduvalt tõstatatud, aga Ikla vana piiripunkt ei vasta kehtivatele normidele. Tema selgituse järgi tuleks selleks, et see autoliikluseks avada, tee eramaa arvelt kaks korda laiemaks ehitada.

Samal ajal ei ole sinna raha kulutamine tõenäoliselt otstarbekas, sest eeldatavalt liitub Eesti paari aasta jooksul Schengeni lepinguga ja seejärel pole Iklas piirikontrolli järele enam mingit vajadust.

“Siis tõstame need plokid sealt lihtsalt ära,” sõnas Vallau.

Tagasi üles
Back