Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2023/11/17/15727610t1hb508.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2435289t1hb111.jpg)
Kui tavaliselt on kombeks kauneid kodusid valida suvel, kui õiteilu aias võimutsemas, siis Tori vald tegi tänavu teistmoodi: jättis heakorra hindamise sügisesse.
Heakorrakomisjoni sekretär Merle Adams rääkis, et varem käidi ringvaadet valla heakorrast tegemas suve alguse poole, kuid konkurss vajas muutusi. “Kui kevadel paned seemne mulda, siis peenar võib igas aias ühtemoodi kena välja näha. Sügisel paistab töö ja vaev paremini välja: kus lillepeenrad veel õitsevad ja kus aias on rikas saak ootamas,” põhjendas ta.
Maalähedus on hinnas
Heakorrakonkursile võisid kandidaate esitada kõik vallaelanikud, kuid ettepanekuid laekus sekretäri sõnutsi siiski vähe. Komisjon vaatas üle 18 majapidamist ega pettunud.
Adams tähendas, et aasta rõõmus leid seondub eestimaise talukultuuri ja olemise väärtustamisega. Konkursi eesmärk polnud välja valida kõige sirgemate peenardega ning klanitumaid kodusid, mida on harjutud esitama “Kauni kodu” üleriigilisele konkursile.
“Oore külas näiteks mitu majapidamist ei ole kantud küll klantsvärvi alla, kuid nad on kenasti korras ja näevad hästi maalähedased ja mõnusad välja. Just sellised, et võib-olla linnainimeselgi läheb silm särama, kui ta sellisesse majapidamisse satub. Nad on stiilsed, naturaalsed eestimaised majapidamised, vabad plastist, ersatslillepottidest ja muust linnavurhvist,” kirjeldas Adams.
Kodude kategoorias võitnud perekond Rätsepa kodu kohta mainis Adams, et see võlus kõiki komisjoniliikmeid üldise hooldatud ilmega. “Korras oli nii tootmishoonete pool kui kuurialune, hoonete väljanägemine või iluaed, sest ega me andnud neile pikalt ette märki, et me tulemas oleme,” tõdes Adams.
Looduslähedase elukeskkonna ja turismitalude rühmas võitnud Arvu Tilga arhailise aiaga ümbritsetud, püstkoja ning ehitusjärgus grillikojaga laagri- ja lõkkepaik Muraka külas on tuntuks saanud maakividest jõetõkkega. Omal ajal tehtud kalapüügi lihtsustamiseks, on rahvasuus koprameheks ristitud Altpere peremees tõket aasta-aastalt taastanud ja ladunud, pakkudes turistidele mõnusat närvikõdi, kui kanuud tõkkesilmast kiljete saatel alla vupsavad.
Tootmistalude kategoorias võitnud perekond Sosi Ritsu talu Rätsepa külas tegeleb ühtaegu viljakasvatuse ja kaminapuude tootmise, Navesti jõe kaldal kanuude laenutuse, suvepäevalistele kämpingute ja laagriplatsi pakkumisega. Adamsi ütlust mööda on Sosi talupidamine hea näide sellest, et korras on nii tootmis- kui turismiosa ja seda igal ajal.
Linnast umbes 15 aasta eest maale elama asunud Sosid märkisid, et rohkem kui lillepeenrad vajab iganädalast hoolt kaks hektarit murupinda. Peremees Heiti sõnutsi on turism ja tootmine aastaaegade peale ilusti ära jagatud. “Kevadel paned vilja maha, suvel tulevad turistid ja sügisel viljavõtu ajal kaovad turistid taas vaikselt ära. Kui põllutööd on tehtud, lähevad mehed metsatööle,” kirjeldas paikkonnas tööandja. Haljastuse korrashoid käib lahutamatult ettevõtluse juurde.
Mutil ja Randiväljal silm puhkab
Kenamad külad valiti välja pärast pikka arutelu. “Külade puhul tahad näha elanikegi aktiivsust. Mõte jäi sedapidi pidama, et kust on ikka mõnus läbi sõita ja kus silm puhkab. Leidsime, et selleks on Randivälja ja Muti küla,” seletas Adams.
Ta nentis, et kodu kauniks kujundamine pole nagu seenekorjamine pärast vihmasadu, vaid aastatepikkune töö. Sellele vaatamata püüab komisjon uusi leide. Et aasta-aastalt ühed ja samad nimed ei korduks, on seatud tingimus, et võitja ei saa kohe järgmisel aastal võistlusel kandideerida.
Piieldi müügiasutusigi
Varem anti tiitleid välja vallaasutustelegi, nüüd toimub nende konkurss vallavalitsuse ülevaatusena, peavad ju koolid nii või teisiti 1. septembriks valmis olema.
“Et Tori vald on kuulus turismivald, võtsime uue suunana sel aastal vaatluse alla müügi- ja kaubandusasutused,” rääkis Adams. “Asutuste nägu on üldjoontes sümpaatne. On muidugi vajakajäämisi, mida ka peremehed on arvesse võtnud, loodetavasti kannab nende töö vilja. Paremat korraldust vajab pakendijäätmete kogumise korraldus ja veidi oleks vaja hoonete välisilmet parandada. Võib-olla võiks siin olla vallalt oskuslikku projektituge, et mõelda üheskoos, kuidas edasi minna.”
