Valitsus kavatseb Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogiainstituudis taaskäivitada mereprognooside osakonna, milleks tuleva aasta riigieelarve eelnõus on ette nähtud 750 000 krooni.
Mereprognooside osakond taastatakse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Jah, pea kümme aastat tagasi leiti, et niisugust osakonda pole vaja, et meil pole merega midagi tegemist. Aga tormid ei jää tulemata. Eks 9. jaanuari torm pani sellele mõtlema. Nüüd olemegi mures, keda osakonna etteotsa panna, sest spetsialistid on lahkunud,” rääkis meteoroloogia- ja hüdroloogiainstituudi (EMHI) direktor Jaan Saar.
Mereprognooside osakonna ülesanne on kõigepealt välja töötada vajalikud meremudelid ja rajada vaatlusvõrgustik. Praegu teeb instituudi hüdroloogiaosakond vaatlusi jõgedel, järvedel ja mererannikul.
Rahavajadus kümneid kordi suurem
Asjatundjate arvamust mööda loksub meri umbes 90 protsenti ajast väga rahulikult, 99 protsendi ulatuses käitub üsna loogiliselt, aga ühe protsendi puhul võib mere käitumist hinnata üksnes tippspetsialist.
“Kogu mereilmateate süsteemi ongi vaja selleks, et sel kriitilisel ühe protsendi ajal õigesti reageerida, inimesi ohtude eest hoiatada,” ütles Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) küberneetikainstituudi vanemteadur Tarmo Soomere. Just tema teatas enne 9. jaanuari tormiohust kõige varem ja kõige täpsemini.
Soomere sõnutsi on mereprognoosi osakonna taaskäivitamine väga tervitatav, sest vajadus selle järele on karjuv. Siiski pidas ta alustamissummat väikeseks, see ei võimalda tippspetsialiste kaasata.
“Aga ilma spetsialistideta võiks ettevõtmist võrrelda sipelgaga, kes hakkab raudkivi liigutama. No aegamööda uuristab ja uuristab, võib-olla kunagi kivi liigubki paigast, aga see võtab väga palju aega,” rääkis Soomere.
Soomere hinnangul jätkub sellest rahast vaid olukorra kaardistamiseks ja projekti ettevalmistamiseks. Arvestuse järgi kuluks süsteemi käivitamiseks 20-30 miljonit krooni.
Saar tunnistas, et raha eriti rikkalikult ei ole, aga sellegagi saab alustada.
Tulemuse annab vaid tihe koostöö
Eestis tegelevad mereuuringute ja -süsteemidega mereakadeemia, Tartu ülikooli mereinstituut, TTÜ meresüsteemide instituut, samuti mereuuringute arenduskeskus. Äsja on tekkinud MTÜ Merenduse Arendamise Instituut. Lainetuse spetsialistide kodu on TTÜ küberneetika instituut, mille teadlased on jõudnud hiidlainete tippekspertide hulka maailmas.
Soomere väitel ei ole mereteadlased omavahel kuigi koostööaltid ja nende tegevuses esineb palju dubleerimist.
Eesti mereakadeemia hüdrometeoroloogia professor Sirje Keevallik meenutas, et operatiivse okeanograafia keskuse taastamiseks moodustati TTÜ meresüsteemide instituudis 2002. aasta detsembris töörühm, kes aga konkreetse lahenduseni ei jõudnud. Tema arvates peaks niisugune keskus kujunema just TTÜ juurde, kus töötavad tippspetsialistid, kelle käsutuses on mudelid ja arvutusseadmed ning kes on tuntud rahvusvaheliselt.
TTÜ meresüsteemide instituut on ju rahvusvahelise organisatsiooni, Läänemere operatiivse okeanograafia süsteemi liige. Instituut on valmis ühinema rahvusvahelise mereprognooside mudeli HIROMB (High Resolution Operational Model for the Baltic Sea) konsortsiumiga.
“EMHI mereprognooside osakonnas võiks töötada kaks-kolm spetsialisti, kelle ülesanne on koondada vaatlusandmed ja atmosfäärimudelite arvutustulemused. Osakond toimib tihedas koostöös teadusasutuste merefüüsikutega,” pakkus Keevallik oma visiooni osakonna tuleviku kohta.
Meresüsteemide instituudi direktori Jüri Elkeni kinnitusel tuleb koostöö paika panna lepingutega. “Kui mereprognooside osakonnas on paar tublit spetsialisti, siis tavaolukorras tulevad nad andmete kogumise ja prognoosimisega toime. Kui aga asi kriitiliseks läheb, tuleb tingimata spetsialiste kaasata,” märkis Elken.