Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märt Osula, Hansa Inkasso tegevjuht
Eelmisel nädalal kutsus Pärnu korteriühistute liit Hansa Inkasso esindajad oma õppepäevale, et firma pakutavast teenusest ettekujutust saada. Hansa Inkasso omanik ja tegevjuht Märt Osula andis asjast ülevaate ajalehelegi.
Alustan hoopis teisest otsast. Lõpetasite 1991. aastal Paikuse politseikooli esimese lennu, aga ei jäänud millegipärast politseitööle pidama. Kaua te politsei süsteemis töötasite?
Politseikarjäär on nii pikk, et 1990. aastal läksin politseikooli õppima, 1996. aastaks olin jõudnud politseiametisse, kus ma kureerisin konstaabliteenistust. Siis tulin ma sealt ära. Läksin kõigepealt Eesti Kindlustusse sisekontrolli osakonda tööle. Sealt edasi kahjukäsitluse osakonna juhatajaks: töötasin välja kahjukäsitluse protseduurid.
Kuna kindlustustel sai tavaks kindlustusvõtjale mitte kahjusid hüvitada, tegingi paari kaaslasega ekspertiisibüroo ja hakkasin inimesi kaitsma. Hiljem tulid juurde regressinõuete ja võlgadega tegelemine. 1998. aastal tekkiski Hansa Inkasso.
Läheme nüüd tänase teema juurde. Kust teil tuli mõte korteriühistutega tegelema hakata? Kas teil on korteriühistutega varasemaid kogemusi?
Me oleme korteriühistutele osutanud inkassoteenust, see tähendab võlgu sisse nõudnud. Siis mõtlesime, et korteriühistutel ei ole nii palju raha, et iga võlglase pealt protsente maksta. Lihtsam on kokkuleppel ühistu inimestega saavutada, et üürile pannakse näiteks iga kuu paar krooni juurde, aga elanikud teavad see-eest, et see raha läheb kindlasse kohta. Et tellitakse teenus, korteriühistu esimees või raamatupidaja ei pea ise vaeva nägema, oma telefoniga helistama, oma vabast ajast kohtus käima.
Teenuse tellimise pluss on seegi, et kaua aega ühes majas elanud inimesed on head tuttavad ja väga ebamugav on minna temalt üürivõlga küsima. Olen ise korteriühistu aseesimees ning tean seda probleemi.
Kas võite oma kogemusele tuginedes öelda, kui suur on võlglaste protsent korteriühistutes? On see suur probleem?
Väiksemates linnades on probleem olemas. Teame ju tööpuudust. Aga võlglaste tõttu kannatavad korteriühistute teised liikmed, sest ühistu ei saa maja soojustamiseks ega akende vahetuseks pangalaenu võtta. Võlasummad on tihti kasvanud kümnetesse ja kümnetesse tuhandetesse.
Kuidas seda küsimust siis lahendada?
Tuleb kõik variandid läbi mõelda. Kui muud võimalust pole, tuleb korter ära müüa ja inimesele väiksem korter osta, vaherahast võlg ära maksta ja ehk jääb inimeselegi veel raha üle. Tavaliselt ei suuda korteriühistu inimesed üürivõlglasele seda varianti pakkuma minna, sest nad on juba tülis. Rahaasjades tekivad tülid tahes-tahtmata.
Meie olemegi nendes asjades lepitajad. Kolmas osapool, kellel on alati kõige parem seda asja lahendada.
Lühidalt sõnastades seisneb teie teenus selles, et korteriühistu maksab teie firmale kuus kindla summa. Summa suurus ei sõltu sellest, kui palju on ühistus üürivõlglasi või kas neid parajasti ongi. Probleemi tekkimisel on aga teie abi kohe olemas, kuni esindamiseni kohtus.
Täpselt. Korteriühistul ei tule maksta isegi hagitasusid. Kui kohtuotsus on olemas, saame edasi minna ja korteriühistut esindada täitemenetluses.
Mis see tähendab?
Seda, et leiame täituri, meil on juba välja kujunenud täiturid, kellega teeme koostööd. Täidame kõik vajalikud paberid ja viime täiturile. Sellega kiireneb protsess mitu korda.
Aga enne täituri juurde minekut on võimalik üürivõlglasega kokkulepe sõlmida. Kui lepitakse kokku, et korter läheb müüki ja sealt saab ühistu raha, ei ole täiturit tarvis.
