/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/07/02/53590t1he95b.jpg)
Tänavu saab jõevähki püüda Pärnumaal ja veel kuues maakonnas, kusjuures kolmes suurendatakse mõnevõrra püügivõimalusi.
Tänavu saab vähki püüda mullusest pisut enam
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaministeerium teatas, et möödunud aasta jõevähi varude seisundi ning selle muutuste uuringu tulemuste põhjal saab tänavu jõevähki võrreldes eelmise aastaga püüda veidi suuremas mahus.
Tänavu saab jõevähki püüda Hiiu, Ida-Viru, Järva ja Pärnu maakonnas ning suurendatakse vähipüügivõimalusi Harju, Saare ja Valga maakonnas.
Vähipüük on tänavu lubatud kalastuskaardi alusel vaid augustikuus.
Keskkonnaministeerium märgib, et kuigi viimastel aastatel on kohati täheldatud vähi arvukuse kasvu, on vähivarud üldiselt Eestis siiski madalseisus. Suurimaks ohuks jõevähi varudele Eestis pole mitte vähi ülepüük, vaid eelkõige vähikatkust tingitud jõevähkide massilised suremised. Tõsine oht jõevähile on ka võõrvähiliikide asurkondade tekkimine Eestis.
Keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud uuringu käigus seirati Pärnumaa, Raplamaa ja Järvamaa jõevähi veekogusid ning koostati nende maakondade jaoks tegevuskavad jõevähi kaitseks, varude taastamiseks ja kasutamiseks järgmiseks viieks aastaks. Nüüd on kõikide Eesti maakondade jaoks eri aegadel valminud tegevuskavad jõevähi kaitseks ja kasutamiseks.
Tegevuskavade alusel toimib jõevähivarude edasine seire, kaitse ja kasutamine.
Harrastuslikul vähipüügil püüti mullu kokku ligi 15 000 jõevähki, millest üle poole olid mõõdulised vähid ja ülejäänud alamõõdulised. 2007. ja 2008. aastal püüti kõigest 4000 ja 5500 vähki, millest mõõdulisi oli vastavalt 1500 ja 2600.
Eelnevate aastate väike saak on suures osas tingitud katku tõttu kehtestatud vähipüügikeelust Saaremaal, mis on parim vähipüügipiirkond Eestis.