Mured lahendaks oma uudistesaade kurtidele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eesti kurtide liidu juhatuse liige ja Pärnumaa kurtide ühingu juhatuse esimees Andrus Siig kinnitab tõlgi Anne Nisumaa abiga: “Probleemid lahendaks kurtide oma uudistesaade.”

Ants Liigus
Eesti kurtide liidu juhatuse liige ja Pärnumaa kurtide ühingu juhatuse esimees Andrus Siig kinnitab tõlgi Anne Nisumaa abiga: “Probleemid lahendaks kurtide oma uudistesaade.” Ants Liigus Foto: parnupostimees.ee

Kurdid kardavad viipekeelse “Aktuaalse kaamera” kaotamist, ehkki kõik tõusnud probleemid suudaks lahendada spetsiaalselt neile mõeldud uudistesaade.

Pärnust käib televisiooni kella kuueses “Aktuaalses kaameras” viipekeeletõlgiks Anne Nisumaa. Ta tõdeb: tõlgil on tempo peal, kuid see sõltub saate formaadist.

Et vaegkuuljad ja kurdid viipekeelest aru ei saa, nagu väidetakse Eesti Päevalehe 2. veebruari artiklis “Viibeldud uudistesaade jätab vaegkuuljad teabeta”, pole üheselt võetav. Sama arvab Pärnus elav Eesti kurtide liidu juhatuse liige, Pärnumaa kurtide ühingu juhatuse esimees Andrus Siig.

Kartus teabesulu ees

““Aktuaalse kaamera” uudistesaade on TVs ainus, mis teavitab vaegkuuljaid ja kurte maailmas toimuvast. Seetõttu vallandas probleemi tõstatamine kohe hirmu ja sellest johtuva küsimuse: ega ometi see saade nüüd ära jää,” rääkisid Siig ja Nisumaa.

Vaegkuulja ja kurdi arusaamine viipekeelest on erinev, ka erineb vanemaealiste ja nooremate keele mõistmine. “Mina näiteks saan kõigest aru,” väidab 38aastane Andrus. Ta peab infot väga tähtsaks. Näiteks kui tuleb ootamatult torm – kust mujalt ta seda teada saama peaks?

“Mind ei päästaks ka kuuldeaparaat, et raadiot kuulata, olen täiesti kurt. Enamikule vaegkuuljatest on kuuldeaparaat suuresti abiks, kuna kõik vaegkuuljad ei valdagi viipekeelt,” selgitab Siig.

Ometi tunnistab Siig, et info edastamine on pisut kiire, eakamad inimesed ei jõua jälgida, kuid noorematega seda probleemi pole. Arusaamist takistab seegi, et tõlk telepildil on all nurgas väike nagu postmark. “Ta võiks olla suuremalt, sest paljudel on ka nägemisega raskusi ja nad peavad ekraanile hästi ligidale minema.”

Vanemad kurdid on küll viipekeele arenguga kursis, kuid enamik ei võta enam uusi viipeid kasutusele. Kasutatakse neid, millega ollakse aastaid harjunud. Kui nooremad mõistavad sõrmendamist (sõrmede abil näidatavaid tähti), millega antakse ekraanil edasi nimesid, siis vanematele jääb see mõistmatuks. Nad ei tunne tähestikku, mis tuli sõrmendamisega hiljem kasutusele.

Siig leiab, et saade algab liiga vara: nooremad käivad tööl ega jõua tihti kuueks kojugi. Lapsed tuleb lasteaiast tuua või trenni viia, poes käia. Siig ise töötab AS Eneris platsikorraldajana. Hea aeg oleks seitse või kaheksa õhtul.

Unistus oma saatest

Siig ja Nisumaa toovad näiteks Soome TV, kus kurtidele on oma uudistesaade.

“Ekraanil viipleb kurt uudiseid suures plaanis, kusjuures viipekeeletõlgi abi kasutab ta enne saadet. Eetrisse läheb aga ainult tema. Selline spetsiaalne kümne- või viieteistkümneminutiline uudistesaade oleks tõepoolest ideaalne,” soostub Nisumaa.

Siig ütleb, et juhatuses on sellest aastaid räägitud-unistatud.

Viipekeelse saate puhul on avaldatud arvamust, et ehk aitaksid vaid subtiitrid uudiste teksti all. Nisumaa arvates mitte täiesti, sest on hulk neid inimesi, kel subtiitritest jääb väheseks ja probleem oleks sama: nad ei saa aru. Siis peaks ka subtiitreid lihtsustama. Paljudele vaegkuuljatele oleks see lahendus, kuid mitte kurtidele.

“On neid, kes ei loe hästi ja subtiitrite tekst kipub neile olema raske sõnastusega. Kui kaasnevad nägemisprobleemid, on viiplemisest lisaabi,” teab Siig.

Nisumaa on arutanud probleemi ka teiste ekraanil esinevate viipekeeletõlkidega.

“Oleme aastaid mõelnud, et parim oleks eraldi uudistesaade nagu see on Soomes. Tegelikult ei saa diktor ega saatejuht ka aeglasemalt rääkida – eetrisolekul on oma aeg,” arutleb Nisumaa.

Juba seitse aastat on tasustatud viipekeeletõlkide tööd hasartmängumaksu nõukogu rahaeraldistest kurtide liidule, tänavusele taotlusele on aga vastus saamata. Aastas kulub tõlketööle 112 000 krooni. ETV juhatuse esimees Ainar Ruussaar kinnitab, et kui vaja, võtab ETV tõlke eest tasumise enda kanda ja kurdid ei jää viipekeelse tõlketa.

Eestis on ligemale 2000 viip-levat kurti, Pärnumaal 130, kellest üle 30 pensioniealised. Kõige rohkem on 30-50aastasi. Pärnu linnas elab 110 kurti.

Tagasi üles