Ropendamise ning sahkerdamise süüdistusega Pärnu noorte vabaajakeskuse kuraatori kohalt tõrjutud Toomas F. Aru leidis end laupäeva hommikul noortekeskusesse tööle minnes vahetatud lukuga ukse eest.
Aru kaotanud noortekeskus jätkab
17. veebruar 2010, 10:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Inimesena tundsin ma end väga kehvasti, aga ma olin vaimses plaanis end juba ette valmistanud, et see nii läheb,” sõnas võtit asjata lukuauku toppida üritanud Aru.
Pärnu noorte vabaajakeskuse juhataja Annely Reile andmetel vahetati ukselukk reede õhtul kella kümnest. Vahetult pärast seda, kui kukkus tähtaeg, mille Aru esindatud MTÜ Pärnu Lastekaitseühinguga ühepoolselt ja enne tähtaega lepingu lõpetanud MTÜ Pärnu Väikese Vabakooli Selts Arule väljakolimiseks andis. “Tagamaks, et seltsi juhatuse otsus täide viidaks,” selgitas Reile.
Selts otsustab
Nagu Reile jutust aru saada võib, otsustab just Pärnu linnavalitsusele kuuluvaid ruume haldav väikese vabakooli selts, kes ja mida keskuses teha tohib. “Minu ülesanne on viia ellu seltsi otsuseid. Pean vaatama ja jälgima, et tegevus, mis siin majas käib, oleks õige ja kooskõlastatud,” tutvustas Reile oma ametikohustusi.
Rääkides noortekeskuse tulevikust, kirjeldas Reile innustatult, kuidas nüüd, kui Aru on kõrvaldatud, läheb võim loodava noortejuhatuse kätte. “Noored saavad ise hakata ütlema, mis hakkab meie majas toimuma spordi valdkonnas, ürituste organiseerimise valdkonnas, koolituste osas. Noored saavad rääkida, millisena nad seda maja näha tahavad,” rääkis Reile.
Küsimusele, mis saab juhul, kui väikese vabakooli seltsile ei peaks noorte juhatuse ideed mingil põhjusel meeldima või osutub mõni noorjuhtidest roppsuu-röökuriks, vastas Reile, et tõepoolest, noored peavad oskama oma soove ilusasti põhjendada. “Kindlasti on väikese vabakooli seltsi ülesanne hoida, et asi ei läheks noorsootööga vastuollu,” möönis ta, jõudes tõdemuseni, et noortejuhatus jääb pigem nõuandvaks organiks.
Noored ei pea kannatama
Noorsootöö ideaalide ja seltsi soovidega väidetavalt vastuollu läinud Aru sõnutsi oleks väikese vabakooli seltsil nüüd aeg hakata pädeva juristi järele vaatama.
Pärnu lastekaitseühingul on jurist olemas. Ühingut esindava juristi Marko Tammanni hinnangul ei saa väikese vabakooli seltsi tegevust ukselukkude vahetamisel lugeda Eesti õiguskorra tingimustes kohaseks.
“Teisiti öeldes on selline tegevus kvalifitseeritav lastekaitseühingu valduse omavolilise äravõtmisena,” märkis Tammann. Lisades, et tsiviilühiskonnas ei realiseerita oma varalisi nõudeid esmajoones omaabi teel, vaid kohtu vahendusel.
“Kui väikese vabakooli selts ei usu, et me oleme valmis kohtusse minema, siis nad eksivad,” sõnas Aru.
Nii Aru kui Reile kinnitusel on oluline, et noored saaksid lahvatanud konfliktile vaatamata pilliproove jätkata. Sama meelt on IS Music Teami tegevdirektor Raivo Sersant, kes on valmis jätma kunagi Che noortekeskusele võlgu antud muusikainstrumendid noorte käsutusse, sõltumata “kodusõja” lõpplahendusest. “Kui noortel on midagi veel tarvis, oleme nõus aitama, olles läbi rääkinud nendega, kes jätkavad,” kinnitas Sersant.