Tahkuranna vallas Laadil metsakasvatuse ja pereturismi talu rajav Raimo Saar tahab kummutada arvamust, et tänapäeval talu ülesehitaja on kas püsti hull või pururikas.
Susimetsa rajaja laenas maaosturaha sõpradelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saar ladus sõpradelt laenuks võetud raha seitsme hektari maa eest müüjale peo peale mullu märtsis ja asus oma uusvaldust võpsikust puhastama.
Detsembris palkas Saar masinamehed tiiki kaevama ja tänavu kevadel tellis Soome firmalt palkmaja ning suitsusauna koos ülespanekuga. Firma töömehed on nädalaga sauna üles ladunud ja nädala pärast võib peremees katusepanijad kohale vedada.
Kinnitan, et ma pole hull ega rikas, tagant kihutab mind soov kindlustada vanadus neljanda pensionisambaga, aasis 56aastane Saar.
Kaks miljonit, ei enamat
Tontlikult musta peni Susi järgi Susimetsaks ristitud talu ehitusmaksumuseks arvestab Saar kaks miljonit krooni. Kahest miljonist üks kaob peremehe sõnutsi oma häärberisse, puhkemaja seintesse on mahutatud 600 000 ja sauna 100 000 krooni.
Tiigi on ta rajanud 50 000 krooni eest. Ees ootavad kulutused katustele, teele, elektrile, haljastusele.
Kompas Saar maad, et taotleda raha Euroopa Liidu abifondidest. Sain oma küsimusteel nii lolle vastuseid, et lõin käega, nentis ta.
Et talu ehitusraha kokku saada, müüs Saar suvila pea poole miljoni krooni eest ja koostas kahele apteegile ehitusprojekti. Oma linnakorteri loodab Saar müüa ühe miljoni krooniga.
Ehk kukub veel mõni projekt ette, märkis Saar. EPA hüdroinseneri diplomiga Saar on projekteerimises kodus, sest on neid jooninud 17 aastat Maaparandusprojektis, selle kadumise järel restaureerimisvalitsuses ning abikaasa Aimi Saare Apteegi osaühingu projektijuhi ametikohal.
Vormistasin end füüsilisest isikust ettevõtjaks, sest projekteerimisele lisaks pakun metsauuendusteenust, selgitas Saar. Susimetsagi loob ta puukooli, sest praktika on näidanud, et metsauuendusteenuse soovijaist puudu ei tule.
Üksnes abikaasa vahel ütleb, et olen hull, ja eks sõbradki olnud üllatusest keeletud mu võpsikut nähes, muigas Saar. Ent nüüd, mil avar ja 3,5 meetrit sügav tiik ning palkidest saun ja elamu juba silmailu pakuvad, on nii mõnigi tögaja vaikseks jäänud.
Kes teeb, see jõuab
Seni oli Saar, kes linlikest mõnudest pole kunagi suurt numbrit teinud, ikka linnakorterist suvilasse pagenud. Kuid sealgi tundis ta ühtäkki igavust. Käed-rüpes-istuja tüüp ma pole, mulle on vaja tegevust, rääkis Saar.
Soomes tuttavate järveäärses suvilas puhates haaras teda järjest enam mõte paigast, kus elamine oma perele ja puhkemaja looduse nautijaile. Mitu aastat otsis Saar enda unistuste teostuseks kohta. Teda ei võlunud mererand, kus seitse kuud aastast lõõskab külm tuul.
Kohe, kui seda paika siin nägin, tajusin, et see on minu jaoks, märkis Saar. Laadi keskkond on just selline, millest unistavad perepuhkuse nautijad.
Sakslased on Saare jutu järgi eriti haaratud puhkusest puutumatus looduses, et uidata metsades, soodes-rabades, ja nõus selle eest maksma. Tähistatud metsaradu tuleb peremehe sõnutsi päris mitu, seal annab jalutada või jalgrattal sõita.
Kas Susimetsa talu võtab esimesed puhkajad vastu järgmisel või ülejärgmisel aastal, oleneb sellest, kui kiiresti häärber valmib. Kuniks seda pole, asutavad Saared puhkemaja. Peame ju kusagil elama, et korteri saaks maha müüa, seletas peremees.
Susimetsa teeotsast Pärnu linna Endla teatri ette tuleb 14 kilomeetrit.
See pole mingi kaugus, mis takistaks teatriskäiku või linnamelust osa saada, kinnitas Saar. Tema on valmis Laadile kolima tänavu sügisel. Juhul kui Eesti Energia Susimetsa lõpuks vooluvõrku lülitab.
Raha maksin juba mullu novembris ja aprilliks pidid nad elektri kohale tooma, selgitas Saar. Kui ta kuu teises pooles uuris, millal voolu majja saab, teatanud loid mehehääl, et projektki tellimata. Saar lubas selle asja ise korda ajada ja projekt ongi tal lõpetamisel.
Elektrimehed ja vargad on mu indu vähe jahutanud, sõnas Saar. Kaks korda puistasid vargad soojakut, viimasel korral võtsid omaks isegi tikutoosid. Nüüd on soojak valve all, pisemalgi liikumisel hakkavad telefonid ümberkaudsetes majades üürgama.