Meie leiame endiselt, et soojasõlmede omanik on Pärnu Soojus ning vastupidistel väidetel pole mingit õiguslikku alust.
Kui Pärnu linnavalitsus müüs 30 miljoni krooni eest Pärnu Soojuse aktsiad, loovutas linn 76,8 miljoni krooni eest ka võlanõude Pärnu Soojuse vastu Vattenfallile, mille kohta sõlmiti eraldi nõude loovutamise leping.
Ehkki Pärnu linn tasus saadud rahaga oma võla rahandusministeeriumile, ei ole võlanõue Pärnu Soojuse kohustuste hulgast kusagile kadunud. Ainult et enne müüki oli võlg omanikule Pärnu linnale, pärast seda aga uuele omanikule Vattenfallile.
Linnavalitsus väidab, et soojasõlmed anti Pärnu Soojuse bilanssi ajutiselt, kuni laenu tasumiseni. Korteriühistute hinnangul on nad sõlmed soojuse kõrgema hinnaga ammu välja ostnud. Kas see vastab tõele?
Majad, kuhu olid paigaldatud Pärnu Soojuse soojasõlmed, maksid soojuse eest kõrgemat hinda kui need, millel olid oma soojasõlmed. Tulemus sõltus sellest, kui palju soojust tarbiti.
Laenuraha eest paigaldatud 250st soojasõlmedega majast kümme suuremat, 130-170 korteriga elamut, on soojasõlmed hinnavahega kinni maksnud. Et aga laenu maksti solidaarselt, maksid need majad ka nende väikeste tarbijate eest, kellel hinnavahet jätkus vaid intressideks. Keskmise soojatarbimisega majad, nagu ka soojasõlmede kasutajad keskmisena, oleks praeguseks hinnavahega kinni maksnud umbes poole sõlmede maksumusest.
Linnavalitsuse määrusega kehtestati laenu tagasimaksmise tähtajaks 15 aastat, mis tähendab, et laen peaks olema kustutatud 2009. aastal. Vastavalt sellele on ka soojasõlmi amortiseeritud. Mis puutub soojasõlmede ajutiselt bilansis olekusse, siis ostu-müügilepingutes ei ole kusagil selle kohta sõnakestki. Vastupidi, linn kinnitab nii võlanõude loovutamise lepingus kui aktsiate müügi lepingus, et mingeid muid nõudeid Pärnu Soojuse vastu linnal ei ole ja et raamatupidamise aruandes kajastatud vara kasutamise suhtes ei ole ühtegi olulist piirangut ega tingimust.
Miks hakkas Pärnu Soojus tänavu äkki nõudma soojasõlmede väljaostmist või rendile võtmist?
Et kehtima hakkas kaugkütteseadus, mille kohaselt majades paiknevad soojasõlmed ei ole kaugküttevõrgu osad, kooskõlastas energiaturu inspektsioon 1. aprillist kehtima hakanud uue soojuse hinna ilma soojasõlmede kulu arvestamata.
Erinevalt varasemast tuleb soojasõlmede kasutamise eest võtta tasu teistel alustel. Seega uus nõue on, et kõrgema hinnaga makstud tasu soojasõlme kasutamise eest asendub tavapärase rendiga.
Tegime kõigile meie soojasõlmede kasutajatele hinnapakkumise soojasõlme ostu osas, mis võis jätta mulje, et väljaost on kohustuslik. Võimalus soojasõlme ostuks on olnud alati ning seda saab teha ka tulevikus. Seni tuleb maksta kasutamise eest renti.
Paljud korteriühistute juhid, kes meie pakutud renditingimusi kalliks peavad, ei arvesta, et 1. aprillist soojuse hind tõusis ja oleks vanadel tingimustel meie soojasõlmede kasutajail olnud 440 asemel 463 krooni megavatt-tunnist ilma käibemaksuta.
Kas ei kasuta Pärnu Soojus rendihinna kehtestamisel oma monopoolset seisundit?
Kaugkütteseaduse järgi piirneb ettevõtte monopoolsus mõõtesõlmega. Millist soojasõlme kasutada, kas ostetut või näiteks liisitut, on tarbija enese valik. Mingit monopolismi ma siin ei näe.
Milline on praegu soojasõlmedega seotud tegelik olukord? Millised on Pärnu Soojuse edasised kavatsused?
Osa kliente on soojasõlmed ära ostnud, osa sõlminud rendilepingud, viimaseid on 38. Paarkümmend klienti on meie rendilepingud tagasi saatnud. Enamik korteriühistuid aga pole kuidagi reageerinud, paistavad olevat äraootaval seisukohal.
Klientidel, kes teatavad, et ei soovi enam meie soojasõlmi kasutada, hakkame soojasõlmi maha monteerima. Kes pole teatanud otsusest sõlmi välja osta, neile saadame soojaarved koos rendiarvetega.
Mis puutub vaidlustesse, siis need, kes arvavad, et Pärnu Soojuse valduses on nende vara, peaksid seda kohtus tõestama.