Täna lõppes Sauga vallas, Eametsas piduliku rivistusega kaitseväe üks selleaasta suurimaid reservõppekogunemisi, kus osales üle pooletuhande reservväelase.
Sauga vallas lõppes selle aasta üks suuremaid reservõppekogunemisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nädal aega kestnud õppekogunemise Läänetorm jooksul tuletasid reservväelased meelde ajateenistuses õpitut ning harjutasid sõjaaja üksuste tegevust nii ükskivõitleja kui allüksuste tasandil. Esmakordselt koosnes kogu reservpataljoni juhtkond ja koosseis peale pataljoni ülema eranditult reservväelastest.
Õppekogunemise raames viidi sel nädalal läbi ka lahinglaskmised, mille käigus kümme reservväelastest koosnevat meeskonda tulistas Sirgala harjutusalal sihtmärkide pihta kokku ligi kolmsada miini.
Meeskonnad lasid 500 meetri kaugusel olevate sihtmärkide pihta 81mm ja 120-mm miinipildujatest, kus vaatamata tugevale tuulele suudeti koostöös tulejuhtidega miinid edukalt sihtmärkidele suunata. 120mm miinipilduja laskekaugus on kuni 7200 meetrit ja 81mm miinipildujal kuni 4900 meetrit, sõltuvalt relvatüübist on meeskond võimeline sihtmärgi pihta tulistama 15-20 miini minutis.
Läänetormi raames lasksid reservväelased ka tankitõrje relvasüsteemist Milan 2. Kahest Milan-tüüpi tankitõrjerelvast lasti kokku seitse lasku 1400 meetri kaugusel asuvate sihtmärkide pihta.
Kaitseväe relvastuses olev Milan 2 tankitõrjesüsteem on mõeldud kuni 1950 meetri kaugusel olevate sihtmärkide tabamiseks, relva opereerimiseks on vajalik kolmeliikmeline meeskond. Milani 115mm-kaliibriga rakett on võimeline läbistama soomust paksusega kuni 800 millimeetrit.
Lisaks laskmisele harjutasid meeskonnad standard - ja sideprotseduure. Reservõppekogunemine algas 30. septembril, kui Lääne kaitseringkonda kogunesid reservväelastest üksuste ülemad ning korralduslike küsimuste eest vastutavad reservohvitserid. Õppuse aktiivne faas algas esmaspäeval.
Läänetorm kulmineerus Pärnumaa metsades korraldatud lahingutega, kus reservväelased harjutasid tegevust eri lahinguliikides - viivitust, kaitset ja vasturünnakut. Vastutegevust tegid reservpataljonile Pärnumaa maleva kaitseliitlased ja vastase õhurünnakuid imiteerisid õhuväe üksused.
Õppuse korraldusliku külje eest vastutasid reservohvitserid. Aasta esimesel suuremal õppekogunemisel õppuse Kevadtorm raames osales pea 1000 reservväelast. Reeglina on õppekogunemine reakoosseisule ühe nädala ning ohvitseridele ja allohvitseridele kuni kahe nädala pikkune.
Aprillis kehtima hakanud kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt makstakse õppekogunemisel osalevatele reservväelastele toetust sõduritele 27 eurot, allohvitseridele 30 ja ohvitseridele 40 eurot päevas. Varem said reservväelased õppekogunemisel oldud aja eest oma sõja-aja ametikohale vastava palga keskmist.