Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) raha abil uurib Soome dendroloog Teppo Suoranta Pärnu looduskaitsealustel alleedel 400 puud kihilise röntgeni meetodil töötava tomograafiga, mis Eestis on kasutusel esimest korda.
Soome dendroloog uurib Pärnu vanade alleepuude elujõudu
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
9. aprill 2010, 09:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu linnaaednik Kristiina Kupper selgitas, et tomograaf annab uuritava puu tüvest läbilõike, kus eri värvidega joonistub välja puu seisund. Selgub, kas tegu on elujõulise või murdumisohtliku puuga.
“Selle uurimise eesmärk on grupeerida puud viide väärtusklassi: eriti heas seisus puud, heas, keskmises ja halvas seisus ning lõpuks murdumisohtlikud puud,” rääkis Kupper. Linnaaednik avaldas lootust, et tomograafiuuring ei tohiks enam ruumi jätta visuaalsel vaatlusel põhinevatele arvamustele või emotsioonidest kantud vaidlustele.
Vaidlused Pärnu põlispuude saatuse üle algasid 2008. aastal, kui linna majandusosakond kavandas Vanapargi allee vanade puude asendamist 165 Hollandist ostetud pärnaga, kuid ühiskondlikud aktivistid seisid sellele risti vastu.
Vana allee jäi toona alles. Pool ostetud pärnadest istutati Mai elurajooni, osa pärnadest talvitus juba teist aastat Karukäpa puukoolis ning ootab sel kevadel Pärnusse toomist ja siia istutamist.
Kõnealuses uuringus antakse peale Vanapargi allee hinnang puuridadele Ringi, Kuninga ja Pühavaimu tänava ääres.
“Käimasolev uuring tehakse siin ligikaudu 40 päevaga ning sügisel novembris toimub kahepäevane koolitus,” teatas Kupper. “Esimesel päeval tutvustame huvilistele uuringu tulemusi ja selle põhjal koostatud looduskaitsealuste alleepuude hoolduskava. Teine koolituspäev on meil mõeldud juba puuhoolduse spetsialistidele.”
Kupper kirjutas koostöös keskkonnaametiga KIKile rahataotluse Pärnu looduskaitsealuste alleede hooldamiseks 2009. aastal.
“Uurisime KIKist kaitsealuste alleede hooldustöö rahastamise võimalusi, kuid selgus, et ilma konkreetse hoolduskavata ei saa hooldustööks raha taotleda,” meenutas linnaaednik. “Siis otsustasimegi koos keskkonnaameti inimestega, et koostame hoolduskava käimasoleva uuringu põhjal, mida samuti KIK toetab, ning siis saame juba raha taotleda edasisteks hooldustöödeks.”
Projekti “Pärnu looduskaitsealuste alleede hoolduskava koostamine” kogumaksumus on 573 000 krooni, millest 89 000 krooni moodustab linna omafinantseering.
“Seda, kui palju me peame vanu puid alleedest maha võtma ja uutega asendama, näitab valmiv hoolduskava, mida kõigile soovijatele siis tutvustame,” lubas Kupper.