Tuhavangis istunud pärnakas jäi hätta

Hele-Kai Valtenberg oli Hollandis Helmondis mitu päeva teadmatuses. Foto: Erakogu.

Hollandis Helmondis Islandi tuhapilve tõttu kolm päeva kojupääsu oodanud Pärnu naine pääses tagasi alles tuttava abiga.

Pärnakas Hele-Kai Valtenberg lendas Hollandisse puhkama 14. aprillil, samal päeval, kui Islandil pursanud vulkaani tuhapilv lõi uppi kogu Euroopa lennuliikluse.

"Mul olid Estonian Airi tagasilennupiletid esmaspäevaks, 19. aprilliks, seega ma esialgu eriti ei muretsenudki koju pääsemise pärast," meenutas Valtenberg. "Laupäevaks aga hakkas juba väike hirm tekkima, sest lennujaamad olid endiselt suletud ja selgust ei paistnud."

Üritagu mõnele autole saada

Naise teatel lendas ta elus esimest korda ja sellepärast ei olnud tal aimugi, mida sellises situatsioonis lennupiletitega teha. Samuti oli ta enda kinnitusel infosulus.

"Estonian Air andis piiratud infot alles õhtul, nii sain alles pühapäeva hilisõhtul teada, et mu lend ei lähe," meenutas Raadio Pärnu vanemtoimetajana töötav naine. "Saatsin siis esmaspäeval välisministeeriumi kodulehel antud e-posti aadressil märguande, et tahaksin koju saada, ja jätsin oma kontaktandmed. Sain kiirelt vastuse, et jälgiksin välisministeeriumi Facebooki lehekülge, kuhu pannakse üles kuulutusi, kes ja kus autode ning bussidega liiklevad."

Hiljem helistati Valtenbergile Eesti suursaatkonnast Haagis ja anti teada, et 4000 krooni olemasolul võib pääseda tunni pärast Amsterdamist väljuvale bussile.

"Et asusin Amsterdamist paari tunni kaugusel, ei saanud ma seda pakkumist tõsiselt võtta," märkis Valtenberg. "Siis see saatkonna härra mõtles veidi ja arvas, et võiksin minna Saksamaale, sest sealt läheb palju rohkem kõikvõimalikke busse ja autosid, millele end kaubelda.

Samuti võinuksin sõita Hollandist kahe rongiga Rostocki ja sealt laevadega Helsingisse ning Tallinna. See reis olnuks tõeline kruiis nii ajaliselt kui rahaliselt, aga nii saaksin vähemasti koju. Lõpetuseks ütles härra mulle, et ma ei ole praegu nende jaoks prioriteet, sest ma ei maga lennujaamas ja mul ei ole väikest last ühes. See, et mul ootas kodus kaks last ja et pidin Eestis tööle minema, ei huvitanud teda."

Ootamatu abi aitas koju

Valtenberg märkis, et õnneks elas ta Helmondis tuttavate juures, nii ei olnud öömajaga vähemasti probleeme, kuid veel esmaspäeva õhtul oli ta koju saamise suhtes teadmatuses.

"Et ma ise ei jaganud lennupiletitest midagi ega teadnud, mida teha, ja mul polnud võimalust ühegi asjatundliku eestlasega suhelda, olin juba täitsa masenduses," meenutas naine.

Usinalt internetis Facebooki keskkonnas välisministeeriumi uudiseid jälginud Valtenberg avastas lõpuks oma üllatuseks, et üks ta sõbralistis olev tuttav töötab Estonian Airis.

"Tuttav aitas mul lennupiletid ümber vahetada, nii et pääsesin kohe esimesele lennule, mis Estonian Air kolmapäeval Amsterdamist Tallinna tegi," meenutas Valtenberg. "Seegi lend oli lahtine, sest välisministeeriumi teatel suleti kolmapäeva öösel Eesti õhuruum. Estonian Air kinnitas aga, et kell 9.40 lend toimub. Arusaamatu, kuidas kaks ametkonda nii erinevat infot jagasid."

Välisministeerium üritas pakkuda parimat

Välisministeeriumi pressiesindaja Kersti Luha teatel ulatas riik oma kodanikele abikäe, aitamaks vahendada maismaatranspordi võimalusi puudutavat infot.

„Vahendasime kojusõidu võimalusi, nii kodanike omavahelist valmisolekut kui turismi- ja transpordifirmade pakkumisi, millest teavitasime oma kodulehel ja meedias ning täiendasime uut infot jooksvalt elektroonilistes kanalites – Facebookis ja Twitteris,“ rääkis Luha.

„Välisministeeriumi pakkumisi kajastasid ka online-meedia kanalid. Kasutasime võimalikult mitmeid kanaleid, sest vaid telefonitsi ja meilitsi otsesuhtlusest jääb tuhandete inimeste info vahetamisel väheks."

Luha kinnitusel oli ministeeriumi tegevusest abi paljudele neist tuhandetest kodanikest, kes riigiga suhtlesid ja koju jõudsid.

„Paljud said Eesti välisministeeriumilt ja välisesindustelt kasulikku informatsiooni, nõuandeid ning konsulaarabi,“ teadis Luha.

„Kõigist neist võimalustest tuli igaühel aga ise valida. Ka Pärnust pärit kodanikule anti teavet võimalike transpordivõimaluste kohta nii ärasõiduks Hollandist kui ka naaberriikidest. Muidugi on kahetsusväärne, et ükski pakkuda olnud võimalustest ei sobinud.“