Tuhavang peab enda päästmist liiga kalliks

Tuhavangi jäänud turistidel oli Madeiral uudistamist küllaga ja nad oleks olnud reisiga ülirahul, kui kojusõit poleks osutunud ootamatult kalliks. All vaatab kaamerasse Juss Põldsam, kellele see oli sünnipäevareis. Foto: Erakogu

Madeiral aprillis neljaks päevaks tuhavangi jäänute arvates pressib reisifirma neilt kojutoomise eest liialt palju raha välja, firma teatel on tegu ootamatute kuludega ja kannatajaks mõlemad pooled.

Pärnakas Iris Põldsam lendas kümneaastase poja Jussiga TopToursi valmisreisiga Atlandi ookeanis asuvale Madeira saarele puhkama 9. aprillil teadmisega, et nädala pärast on nad kodus tagasi. Kahjuks purskas vahepeal Islandil vulkaan, mille tuhk sulges kogu Euroopa õhuruumi.

Mitu päeva teadmatuses

"Reisikorraldaja teavitas meid alles reedel enne tagasilendu, et lend jääb vulkaanituha tõttu ära ja peame hotelli edasi jääma," nentis Põldsam.

Põldsami teatel maksis reisifirma tuhavangi jäänutele esimese öö hotellis kinni, laupäeval aga algasid läbirääkimised, mille käigus lepiti kokku, et firma ja klient maksavad iga järgneva öö eest hotellitasu pooleks. Selline olukord kestis Põldsami väitel neli päeva.

"Meil oli oma tuleviku suhtes täielik teadmatus, raha sai otsa ja nii üritasime kuidagi hakkama saada," rääkis Iris Põldsam, kelle andmeil jäi Madeirale tuhalõksu vähemalt 300 eestlast. "Samal ajal polnud elul väga vigagi. Madeiral hakkas just lillefestival, mis  meil oleks muidu nägemata jäänud, ja eks puhkus pikenenud ka. Ainus, mis tõesti häiris, oli teadmatus."

Esimene kojusaamise lootus tekkis pühapäeva, 18. aprilli õhtul, kui TopToursi reisikorraldaja tulnud etteteatamata hotelli ja käsutanud inimesi lennukile, mis lendas Bulgaariasse.

"Sealt pidi edasi saama Varssavisse, aga mis seal edasi saab, jäi kõigile selgusetuks," nentis Põldsam. "Reisikorraldaja käitus väga närviliselt, justkui tahtnuks iga hinna eest meist lahti saada."

Uskumatult kallis lennukruiis Lätti

Bulgaaria lennule mitteläinud eestlased pääsesid Madeiralt tulema päev hiljem.

"Reisiesindaja tuli esmaspäeval hotelli ja esitas meile ultimaatumi, et kõigil tuleb kohe lahkuda, vastasel juhul jääme saarele omapäi ja TopTours enam meiega ei tegele," meenutas Põldsam.

Esmalt pidi kõik eestlased viidama väikelennukitega naabersaarele Porto Santole, kust väljuvat tšarterlend Vilniusesse.

"Selle lennu eest küsiti meilt 8600 krooni inimese kohta, millest pidime maksma 50 protsenti, see käis ka laste kohta," kinnitas Põldsam. "Et olin koos lapsega, tulnuks mul kohapeal tasuda 8600 krooni, mida mul lihtsalt ei olnud. Kusjuures mu puhkusepakett maksis 3900 krooni inimese kohta ja see sisaldas juba edasi-tagasilendu. Tahtsime reisikorraldajalt teada, kust tuleb selline üüratu hind, kuid ta ei vaevunud seda seletama. Samuti ei huvitanud teda, et inimestel ei ole sellist raha nii ootamatult kuskilt võtta. Mulle öeldi, et SMS-laen on ka olemas!"

Põldsami teatel võeti lennukile siiski kõik needki, kel raha ei olnud.

Sellega eestlaste vintsutused ei lõppenud. Vilniuse asemel lendas lennuk Porto Santolt hoopis Tenerifele, sealseid tuhavangis eestlasi päästma. Sealtki ei jõudnud lennuk Leetu, vaid Läti pealinna Riiga, kust eestlased toodi lõpuks koju bussidega. Põldsami jutu järgi ootasid eestlased Riias busse neli tundi, sest reisifirma saatnud need Vilniusesse ja sõidukite kohalejõudmine võttis aega.

"Meile öeldi alles lennukis, et lendame koju Tenerife kaudu," imestas Põldsam. "Seega nõuti meilt ilmselt sellegi lennu eest tasu. Et ma keeldun tagantjärele raha maksmast, on mulle öeldud, et oleks reisifirma seda teadnud, oleks nad mu sinna maha jätnud! Kogu lugu on nördimust tekitav."

Pärnu Postimehe andmeil on veel inimesi nõudnud TopToursilt aru, mille eest küsib reisifirma kopsakat tagasilennutasu.

Segadust lisab loosse asjaolu, et vähemalt Põldsami kinnitusel ei öelnud reisikorraldaja Madeiral üles reisilepingut, vaid see tuli jutuks alles hiljem.  

Inimesed ei tea, mis on                  force majeure!

TopToursi toote- ja turundusjuhi Katri Kaupmehe kinnitusel oli firmal tuhavangis üle  400 kliendi.

"Lähtusime oma tegevuses võlaõigusseadusest ja pakkusime inimestele, et kompenseerime 50 protsendi ulatuses kojutuleku kulud," seletas Kaupmees. "Mõnel juhul ei olnud klientidel raha ja TopTours kattis kulud oma võimaluste piires. Madeiral viibinud klientidel oli ainus võimalus naasta Läti lennufirmaga, mis sai peatuda naabersaarel Porto Santol."

Kaupmehe teatel tegeles Läti lennufirma mitte-eestlastest klientide äratoomisega Tenerifelt.

"Selleks pidime oma klientide tarbeks tellima kaks väikest eralennukit Madeiralt Porto Santole ja organiseerima bussi Riiast Tallinna. See tekitas omakorda lisakulu 8600 krooni inimese kohta, millest kliendil tuli seadusest lähtuvalt kompenseerida 50 protsenti," väitis Kaupmees. "Paraku ei olnud mõni klient sellega rahul, kuid tegu oli force majeure olukorraga ja me pidime rakendama kõiki meetmeid, et nad koju toimetada. Vastava dokumendi alusel pidi klient kinnitama, et kui ta ei kasuta pakutud võimalust, siis sellega piirduvad meiepoolsed alternatiivid ja loobumine on kliendi vastutusel."

Kaupmees lisas, et kahjuks nõuab mitu klienti TopToursilt isegi kuni 20 000kroonist kompensatsiooni kaotatud tööpäevade eest, mõistmata ise force majeure'i tähendust (vääramatu jõud).

"Tegu oli erakorralise juhtumi, looduskatastroofilaadse olukorraga, mida ei põhjustanud ükski reisikorraldaja ega soovinud selle traagilise olukorra arvelt rikastuda," selgitas TopToursi esindaja. "On tõsi, et mõni klient, kel tol ajal ei olnud võimalik maksta, allkirjastas vastava garantiikirja. On kliente, kes on jäänud koostööaltiks ja mõistvaks, samal ajal kui mõningad keelduvad võlga tasumast. Iga Eesti reisikorraldaja andis Islandi vulkaani põhjustatud äärmuslikus olukorras parima, et inimesed naaseksid koju, kattes kaasnevad kulud võimaluste piires."

Alati tasub teha kindlustus

Tarbijakaitseameti pressiesindaja Kadri Kauksi teatel tuleb kõikide probleemidega, mis on seotud valmisreisidega, pöörduda reisikorraldaja poole.

Tarbijakaitseseaduse järgi on ettevõtjal kohustus vastata 15 päeva jooksul. Kui vastus jääb tulemata või tarbija on veendunud, et pakutud lahend on vastuolus kehtivate õigusaktidega, on tal õigus pöörduda tarbijakaitseameti poole, edastades ametile koopiad asjasse puutuvatest dokumentidest. Sel juhul saab amet sekkuda ja kujundada oma seisukoha.

Võlaõigusseadus sätestab asjaolud, kas ja kuidas võib valmisreisilepingu üles öelda vääramatu jõu tõttu (sealhulgas vulkaani tekitatud olukord).

"Tulenevalt võlaõigusseadusest oli mõlemal poolel õigus leping üles öelda vääramatu jõu tõttu," märkis Kauksi. "Lepingu ülesütlemisel ei ole seatud piirangut vormi suhtes, see võib olla nii kirjalik kui suuline. Kui leping öeldi üles juba reisi alustanud tarbijatega, on nii tarbijal kui reisikorraldajal ehk lepingupooltel kohustus kanda tagasireisiga seotud lisakulud võrdsetes osades. Igal juhul peavad tarbijale olema antud makset tõendavad dokumendid, kui ta on kandnud tagasitulekuga seotud lisakulusid. Kui lepingu ülesütlemisest tekkisid muud lisakulud, kannab need kumbki lepinguosaline ise, sealhulgas kohapeal lisaööd maksab tarbija."

Kauksi lisas, et alati tasub enne reisi sõlmida reisitõrkekindlustus. Selle olemasolul tuleb võtta kiiresti ühendust kindlustusega ja esitada sinna kõik makseid tõendavad dokumendid.