Hiljuti arutleti Pärnus infoseminaril selle üle, kuidas julgustada vanemaealisi osalema aktiivselt nii töö- kui ühiskondlikus elus ja tõsta nende konkurentsivõimet tööturul.
Üle 50aastased inimesed on ühiskonnas avastamata
1. juuni 2010, 10:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa sotsiaalfondi toetatava projekti “Vanemaealiste tööturule toomine sotsiaalse suutlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise kaudu” raames korraldatakse infoseminare Pärnus, Tartus, Tallinnas ja Narvas.
Räägiti omavalitsuste võimalustest tööpuuduse leevendamisel, Pärnumaa tööturu olukorrast, vanemaealiste probleemidest ja takistustest tööturul osalemisel ja neile mõeldud tööklubidest.
Aktiivsus säilitab noorust
Paljud uuringud on kinnitanud, et töötamine-õppimine aitab edasi lükata vananemist ning tuleb kasuks nii töötajale endale kui ühiskonnale.
Kuigi Eestis kimbutab tööpuudus praegu nii noori kui vanemaid inimesi, soovitasid eksperdid eakamatel lootust mitte kaotada:paljud tööandjad eelistavad kogemustega kohusetundlikke töötajaid vanusest sõltumata.
“Meie kolmeaastase projekti tegevus on suunatud nii olevikku kui tulevikku,” rääkis Marika Juuse MTÜ Tugi- ja Koolituskeskusest Usaldus.
“Eesti tööjõuressurss on piiratud ja kuna majandus on tsüklilise iseloomuga, avanevad uued töökohad varem või hiljem. Siis on valida, kas toome tööjõu sisse või arendame olemasolevat ressurssi, sealhulgas 50+ vanuserühma. Selles eas inimeste võimekus on tegelikult fantastiline, kahjuks takistavad hoiakud ja eelarvamused Eestis tihti seda mõistmast. Vanema põlvkonna positiivne mõju annab head eeskuju ka noorematele.”
Kõnealuse projekti juht Kati Loo lisas, et teatavasti vananeb Eesti rahvastik kiiresti nagu kogu Euroopas ja majanduse vaatenurgast on tähtis toetada eakamate inimeste aktiivust.
“Inimeste iseseisev hakkamasaamine on otseses sõltuvuses nende aktiivsusest,” kõneles Loo. “Toimekatel inimestel on parem tervis, nad sõltuvad vähem toetustest. Samuti on ettevõtjad ja tööandjad huvitatud stabiilsest töötajaskonnast. Kuigi kõigile üle 50aastastele pole praegu konkreetseid töökohti pakkuda, tõstab õppimine nende eneseusku ning elukvaliteeti.”
Vanus tähendab kogemust
Sihtrühma põhjendamatult madalale eneseusule viitas mitu esinejat: kardetakse, et tööandjad eelistavad töötajate palkamisel tingimata nooremaid. Mingil määral on kõhklustel alust, kuna mõnel tööotsijal on otsesõnu soovitatud kandideerimisel oma sünniaastale mõelda. Levinud on eelarvamused, et eakamad inimesed on tihti haiged, puuduvad noortest rohkem töölt, ei suuda õppida uusi asju.
“Tegelikkus näitab muud,” kinnitas Riina Kütt Naiskoolituskeskusest.
“Inimene muutub alates 30. eluaastast vähe: kes on heatujuline ja ennast kehtestav siis, on seda 80aastaseltki. Vanemad inimesed saavad tänu oma elukogemusele noortest paremini stressiga hakkama, ei võta mõttetuid riske, on kohusetundlikumad ja firmale lojaalsemad. Nad muutuvad küll veidi aeglasemaks, aga teevad selle tasa hoolikuse, kogemuse ja elutarkusega. Õppimisel vajatakse lihtsalt veidi rohkem aega ja kordamist kui noored.”
Kütt refereeris hiljuti valminud küsitlust, milles paluti mitmel suurel Tallinna tööandjal (Ida-Tallinna keskhaigla, Rimi Eesti, Maxima, Securitas) selgitada oma personalivaliku põhimõtteid. Selgus, et üheski firmas ei eelistata automaatselt noori töötajaid, määravad omadused on pigem tööstaa?, oskused, töössesuhtumine.
Tööklubi pakub tuge
MTÜ Tugi- ja Koolituskeskus Usaldus koolitab alates 1993. aastast töötuid nii kohalike omavalitsuste tellimusel kui eri projektide raames. Nüüd tegutsevad nende ettevõtmisel Tallinnas teist aastat tööklubid 50+, mille ülesanne on anda osalejatele tööotsimise oskusi.
Eelmisel aastal osales Tallinna tööklubides ligi 200 inimest, kellest iga kolmas on juba leidnud töökoha.
“Algul polnud neil üldse endasse usku,” meenutas Marika Juuse. “Üle 50aastased peavad sageli oma vanust tööotsimisel peamiseks takistuseks. Klubi aitab sellest hirmust ja eelarvamusest üle saada. vastastikku üksteist toetades otsitakse koos töötusele lahendust, õpitakse kasutama internetti, tutvutakse info- ja töövahenduskeskkondade, mittetulundus- ja ettevõtluse võimalustega. ”
Kas aga üle 50aastased ise on valmis kaua töötama? Ehk on neil selleks ajaks töötamisest küll saanud ja pensionilejäämist oodatakse pikisilmi? “Nii on siis, kui senine töö pole olnud eneseteostus,” arvas Kati Loo.
“Ei pea ju tegema seda, mida eluaeg tehtud. Ehk on see hoopis võimalus oma unistus ükskord täide viia? Selles vanuses osatakse hinnata aega ja tahetakse teha seda, mis tõesti meeldib.”
Projekti käigus on plaanis moodustada koostöö- ja tugivõrgustikud, kuhu kaasatakse omavalitsused, töötukassa, kohalikud koolitajad, et leida parimad lahendused ja avada tööklubid ülejäänud Eesti linnades.