Pärnu kaitsealused alleed ootavad oma saatust

Alleed on Pärnu pärisosa, milleta on suvepealinna raske ettegi kujutada, ent puud ei ole igavesed. Foto: Ants Liigus

Pärnu linnavalitsuse majandusosakond palkas tänavu kevadel Soome puuhooldusspetsialistid Teppo Suoranta ja Siv Vikströmi uurima Pärnu kaitsealuste alleepuude tervist. Uuring on lõppenud, kokkuvõte peab valmima sügiseks.

Pärnus on neli looduskaitsealust alleed: Pühavaimu, Kuninga, Ringi ja Vanapargi.

Neist viimasena mainitu sai 2007. aasta märtsis kogu riigis kuulsaks, kui pool tosinat ühiskondlikku aktivisti eesotsas riigikogu liikmete sotsiaaldemokraat Mark Soosaare ja rohelise Mart Jüssiga korraldasid Vanas pargis protestiaktsiooni.

Aktivistid protestisid linnavolikogu mitme kuu taguse otsuse vastu võtta seoses tänavavalgustuse ehitamisega maha sealsed 128 alleepuud, juurida kännud ja istutada asemele noored pärnad.  

Linnavalitsusel oli Vanapargi allee puude surmaotsust tehes Pärnumaa keskkonnateenistuse kooskõlastus ning juba 2002/2003. ja 2005. aastal Eesti maaülikooli teaduri Märt Hanso tehtud dendroloogilise uuringu tulemus, mis paljudel alleepuudel seenhaigusi diagnoosis.

Ometi peatas Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitsekeskus Vanapargis saemeeste töö enne, kui see 2007. aasta märtsis õieti alata sai. Põhjendades keelamist, et linn näitas kooskõlastust taotledes vähemat hulka puid, kui tegelikult saagida kavandas.  

Ehitamata jäi uus tänavavalgustuski.

Riik kavandas veel 2007. aasta sügisel Vanapargi allee 25 kõige murdumisohtlikuma puu saagimist, kuid minister jättis selleks vajaliku 117 000 krooni eraldamise Pärnumaa keskkonnateenistusele allkirjastamata ja needki puud jäid kasvama.

Hollandist ostetud 165 ligi nelja meetri pikkust pärna 2007. aastal linna ei istutatud ja nende ületalve pidamine Jõgeval Karukäpa puukoolis läks maksma      82 500 krooni. Puud ise maksid ligikaudu pool miljonit krooni. Nüüdseks on suur osa Hollandi pärnadest istutatud Oja ja Mai tänavale ning Riia maanteele, osa pärni talvitus Karukäpal veel läinud talvelgi.

Vanapargi allee noorendamiseks antud raha kulutati linna ülejäänud puistute ja haljastute hooldusele.

Olukord pole palju             muutunud

Alates 2007. aasta kevadel nurjunud katsest Vanapargi allee noorte puude vastu vahetada pole seal ega teistel kaitstavatel alleedel midagi märkimisväärset ette võetud. Peale dendroloogiliste uuringute. Viimase kõiki nelja kaitsealust alleed hõlmanud uuringu tegid tänavu kevadel Soome puuhooldusspetsialistid Teppo Suoranta ja Siv Vikström, kuid üksikasjalik ülevaade sellest jõuab Pärnusse sügiseks.

Suoranta ja Vikström ütlesid uuringut Pärnus lõpetades, et kuigi vanad puud on oma ea kohta üllatavalt hästi vastu pidanud, on paljude puude olukord halb. Tihti on puid kahjustanud hooldamisvead, näiteks on võrasid aastate eest valesti tagasi lõigatud.

Linnaaednik Kristiina Kupper arvas, et see võis juhtuda, kui puid polnud kaua aega hooldatud ning mingil ajal eraldati selleks ports raha ja taheti tegemata töö korraga ära teha. Tema siis veel Pärnu linnaaednik ei olnud.

Soome uurijad märkisid sedagi, et ulatuslike torutööde käigus on tänavate all lõhutud alleepuude juuri, mis samuti lasevad seenhaigustel puude kallale tulla. Suoranta ja Vikström diagnoosisid Pärnu alleepuudel ligikaudu 30 eri haigust.

Kevadel 2007 seadis Eesti dendroloogia seltsi president Aino Aaspõllu kahtluse alla maaülikooli teaduri Märt Hanso dendroloogilised uuringud Vanas pargis ja alleedel.

Vanapargi allee puudele tehti kiiresti uus ekspertiis, mille tulemused läksid aga suuresti lahku.

Kupperi käes oli korraga kolm eri uurimistulemust, neist üks pidas vajalikuks 128 alleepuust murdumisohtlikuna maha võtta 48, teine 16 ja kolmas 33-55 puud, peale selle oli keskkonnateenistuses kokku lepitud veerandsaja alleepuu saagimise suhtes.

Linnaaednik teatas, et jätab Vanapargi allee rahule vähemalt seniks, kuni tema lauale pannakse kõiki eksperte rahuldaval tasemel tehtud uuring.

Sellele pretendeerib nüüd Soome teadurite töö. Puu tüve ümber kinnitati andurid, tänu millele puud haamrikesega koksides jõuab kuvarile värviline helipilt tüve ristlõikest, näidates puu haiged kohad ja tüvemädaniku kolded. Puurides tüve aga mikropuuriga, joonistub paberlindile graafik, mis samuti annab hinnangu puu tervisele.

"Selle uurimise eesmärk on grupeerida puud viide väärtusklassi: eriti heas seisus, heas, keskmises ja halvas seisus ning lõpuks murdumisohtlikud puud," rääkis Kupper.

Linnaaednik avaldas lootust, et tomograafiuuring ei tohiks enam jätta ruumi visuaalsel vaatlusel põhinevatele või emotsioonidest kantud vaidlustele.

Valmib alleede              hoolduskava

Soomlastelt tellitud uuring maksis 573 000 krooni, millest 89 000 krooni tuli kanda Pärnu linnal, ülejäänu eraldas keskkonnainvesteeringute keskus (KIK). Uuringu põhjal kirjutab Kupper kokku nelja kaitsealuse allee hoolduskava, mille elluviimiseks loodetakse taas KIKi toele.

"Ma ei saa praegu veel tõesti öelda, kui palju ja kus konkreetselt tuleb meil puid maha võtta," ütles Kupper, lisades, et murdumisohtlikuks hinnatud puud tuleb saagida igal juhul.

Soomlastest dendroloogid soovitasid lasta alleedel loomulikul teel vananeda. Kuid rõhutasid samuti, et murdumisohtlikud puud või ainult oksadki tuleb saagida, et need möödujaid ei ohustaks.

Samal ajal ei pea Soome spetsialistid õigeks auklikuks jäänud alleedesse noori puid vanade vahele istutada, kuna need jääksid valguse eest varju ja hakkaksid kiduma.

Kupper tähendas, et kui kaks kolmandikku puudest on välja saetud, tuleks kogu allee välja juurida ja uus asemele istutada. "Hõredad alleed on kurb vaatepilt," nentides, et eri eas ja ise suurusega puudest koosnev allee pole temagi meelest teab kui ilus.

Ettevaatlik peab olema

Samal ajal manitsesid soomlased murdumisohtlikesse puudesse ükskõikselt suhtumise eest. "Kui 20kilone oks hooga kukkuma hakkab, muutub see langedes 80kiloseks. Selline purustab juba autogi katuse, mis siis veel inimesest rääkida," hoiatas Suoranta Linnalehele antud intervjuus.

Aastate eest Pärnu parkides ja alleedel mahuka uurimistöö teinud Hanso tõi näite, et mõnel pool Euroopas kogutakse andmeid nende kohta, kes spetsialistidele vastu vaieldes haigete puude saagimist takistavad, ja kui on juhtunud õnnetus, saadetakse neile inimestele selle kohta teade - südametunnistusega kokkuleppele jõudmiseks.

Mullu murdus suur pärn Vanas pargis Saksa tehnoloogiakooli juures, lõhkudes koolimaja fassaadi. Sellegi puu oli Hanso 2005. aastal järelevalvet vajavaks diagnoosinud.

"Linnaaednikuna ma natuke kardan Soome uurijate raportit meie alleepuude kohta," ütles Kupper. "Kardan, et pilt võib olla isegi hullem, kui me arvame."