Kuri käsi paneb Pärnus rannaniitudel roogu põlema

Viimastel nädalatel on tuletõrjujad kustutanud rannaniitudel ligi 20 roopõlengut. Foto: Ants Liigus

Pärnu rannaniitudel on viimasel paaril nädalal puhkenud ligi paarkümmend roopõlengut, kus tuletõrjujatel on tulnud kustutada nii mõnel ruutmeetril hõõgunud roosiile kui 0,8 hektarile kandunud põlengut.

Nii päästeteenistuse kui keskkonnainspektsiooni esindajate sõnutsi jääb ridamisi toimunud põlengutest mulje, et need ei ole juhuslikud ja keegi on tule meelega valla päästnud.

Põlenguseeria algas 19. mail, kui 43 minutit pärast südaööd põlesid kõrkjad Tervise Paradiisi taga.

Viimane põleng oli üleeile kella 20 ajal, kui päästjad kustutasid Mai rajoonis mere ääres roogu.

Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni peainspektori-nõuniku Aavo Sempelsoni sõnade kohaselt on ilmne, et roopõlengute taga on inimkäsi. Küsimus on aga selles, kas roog on põlema pandud tahtlikult või hooletusest.

Kas viimasel paaril nädalal ridamisi toimunud põlengud on rannas tavalised? „Meil puudub varasemate aastate kogemus,“ nentis Sempelson. „Ootan sel teemal päästeteenistuse arvamust.“

Sempelsoni andmeil ei ole roopõlengud õnneks väga suurt kahju tekitanud. „Hukka on saanud roostikus pesitsevad linnud. Hooldatud alal ei ole põlenguid olnud,“ märkis ta.

Peainspektori sõnutsi on suurem osa roopõlenguid jäänud kaitsealusest rannaniidust väljapoole, kaitsealuses piirkonnas on roog põlenud mõnesajal ruutmeetril.

Keskkonnale tekitatud kahju suurust ei osanud Sempelson veel nimetada. Kaitstava loodusobjekti piires puit- või rohttaimestiku põlemise põhjustamine toob kaasa keskkonnakahju vastavalt vööndile 15 või 25 krooni ruutmeetri kohta.

Lääne-Eesti päästekeskuse avalike suhete juht Sirle Matt kinnitas, et sagedased põlengud ei ole päästjate arvates juhuslikud.

Nädalavahetusel põles pilliroog Pärnus kolmes kohas, esmaspäeval ja teisipäeval said päästjad roopõlengutele viis väljakutset. Kahtlust kinnitab asjaolu, et ühe hiljutise põlengu kohal asetses lähestikku kaks tulekollet.

„Ei usu, et kõik need põlengud said alguse hooletusest,“ arvas Matt.

Mati sõnutsi eelmisel aastal roopõlenguid nii tihti polnud. Küll tabati mullu koolipoisid, kes olid süüdanud roostikus madratsi.

Inimesed, kes roostiku läheduses midagi kahtlast märkavad, võiksid helistada politsei lühinumbril 110, põlengust tuleks teada anda häirekeskuse numbril 112.

Roo süütajat võib väärteomenetluse korras karistada kuni 1800kroonise trahviga.