Haabjad, lodi ning viikingilaev alustavad teekonda hansalinna Pärnusse

Viikingilaev Turm. Foto: Sille Annuk / Postimees

19. juuni hommikul alustavad Viljandi järvelt Pärnu poole sõitu haabjad, päev hiljem, 20. juunil kell 15 võtavad Tartust teekonna ette viikingilaev ning hansalodi. Ühepuupaatide ning keskaegse kaubapurjekaga saabuvad hansapäevadele sealsed kaupmehed ning käsitöölised.

19. juuni hommikul alustavad Viljandi järvelt mööda muistset veeteed Pärnu poole sõitu ühepuupaatidel ehk haabjatel Eesti Haabjaseltsi mehed. Saja neljakümne kilomeetrisel teekonnal sõutakse Raudna, Halliste, Navesti ja Pärnu jõel, teatas Pärnu linnavalitsuse pressiesindaja Maria Murakas-Ollo.

Esimeseks peatuspaigaks on Puiatu, kuhu jõutakse 19. juuni õhtul ning kust teekond jätkub järgmisel hommikul. Nii jätkatakse sõitu, läbides Osju ning Kõpu jõe suudme, Karuskose Soomaa rahvuspargis, Hiiesaare Tori-Jõesuus ning Pulli asula Sindi lähistel. Haabjad jõuavad Pärnusse neljapäeval, 24. juunil kell 21, kui algab 30. rahvusvaheliste hansapäevade avatseremoonia.

Tartu linnapea Urmas Kruuse saadab käsitöölised kauba ja kingitustega teele 20. juunil Raekoja platsilt. Kell 15 asutakse Emajõel ootavale lodjale ning võetakse kurss Võrtsjärvele. Sealt transporditakse kaubapurjekas maismaad mööda Pärnusse.

Laulupeotule kandmisega tuntust kogunud viikingilaev Turm alustab teed Pärnu poole seegi kord lauluürituselt - pühapäeval, 20. juunil Elvas toimuvalt Peipsi-äärsete maakondade laulupeolt.

Tartu laevastik jõuab nagu haabjadki Pärnusse hansapäevade avatseremooniaks 24. juunil. Samal õhtul kell 24 toimub Vallikäärus lodja purje-varjuteatri esilinastus. Sumedas suveöös heisatakse suur puri, millele etendatakse müütiliste regilaulude, tantsu ja tule-showga vürtsitatud etendust.

Järgnevatel päevadel on lodi hansalinn Tartu ujuvaks esinduseks ning sõidutab koos Turmaga hansapäevade külalisi. Samas on üles seatud ka Rändava Lodjakoja töötoad, kus igaüks saab lihtsamaid laevaehitusvõtteid omandada.

 Pärast 30. rahvusvahelisi hansapäevi suundub Tartu laevastik koos teiste Eesti ajalooliste purjelaevadega ümber Läänemere kulgevale kultuuridessandile.

Peipsi lodi oli spetsiaalselt Peipsi ja Emajõe piirkonna tingimustele kohandatud kaubapurjekas, milliseid ehitati siinkandis teadaolevalt juba 14. sajandil ja mis täitsid olulist rolli hansakaubanduses. Emajõe-Peipsi lodi on maailmas unikaalne laevatüüp. Tartus ehitatud ja 2006. aastal vette lastud lodi on praegu selle vahepeal hävinud laevatüübi ainuke esindaja maailmas.