Feliks Krapp: Pärnu merekool kolib kesklinna

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Feliks Krapp.
Feliks Krapp. Foto: Urmas Luik

Neljandat õppeaastat alustav Pärnu merekool on Eesti mereakadeemia Tallinna merekooli Pärnus töötav osakond, mis läinud õppeaastal tegutses Ülejõel, kuid nüüd kolib kesklinna Pargi 1, kust Niidu uude hoonesse asub ümber Pärnu kutsehariduskeskus.


Pärnu merekool on riiklik kutsekool, kus valmistatakse ette vahitüürimehi ja laevamehaanikuid ja kuhu astumiseks peab olema lõpetatud põhikool. Pärnu merekool annab ametiõppe kõrval keskharidusegi.

Esimene lend noori haritud meremehi lõpetab tuleval kevadel.

Kesklinna ei koli üksnes Pärnu merekool, vaid Suur-Jõe tänaval asuv Pärnu merenduskeskuski, mis koolitab täiskasvanuid. Kas kaks õppeasutust moodustavad edaspidi ühe kooli?

Nii ja naa. Merenduskeskust sellisena nagu praegu tõenäoliselt ei jää, ühte majja kolides moodustub merekool, kuid merenduskeskus töötab omaette struktuuriüksusena. Kursuste korras täiskasvanute õpetamisel on spetsiifilised tahud, millega peame arvestama.

Milles seisneb kahe asutuse ühe sildi alla kolimise mõte? Tõsi, mõlemad alluvad Eesti mereakadeemiale.

Eesmärk on ratsionaliseerida kulutusi. Praegu on merenduskeskusel eraldi ruumid ja meil eraldi, neil käib õpe peamiselt õhtu-, meil hommikupoolikuti. Ühes majas tööle hakates saame sisustada õppeklassid, mida mõlemad kasutavad, hoiame kokku ruumide halduskuludelt ning, mis tähtsaim, moodustub ühtne õpetajaskond, õpetajad saavad küllaldase töökoormuse. Niikuinii annavad osa aineid juba praegu meie koolis merenduskeskuse õpetajad.

Ühinemisega loodame parandada merekooli materiaal-tehnilist baasi, kasutada merenduskeskuse õpivahendeid. Meil omakorda on lootust saada õppeklasside sisustust Tallinnast, näiteks väga oodatud simulatsioonimasinad, mille abil õpetada merelisi situatsioone kuival maal. Praegu käivad meie õpilased seda kogemas Tallinna merekooli majas.

Kas merele ka pääsete?

Merepraktika algab esimesest kursusest. Tõsi küll, majandussurutis on merenduselegi jälje jätnud ja tänavu ei saanud me küllaldaselt praktikakohti. Osal õpilastest tuli endale praktikakoht ise leida. Samal ajal pakutakse praktikantidele ajutist tööd. Täna näiteks (läinud neljapäeval, toim) pakuti tööd üheks kuuks vanemmadrusele. Palk 4000 eurot kaubalaeval, mis seilab Läänemerel.

Praktikandile pakutakse kuupalgaks 4000 eurot?!

Sellises suurusjärgus palk pole merel midagi ebatavalist. Seepärast tahame, et meie kooli astumisel püsiks mõõdukas konkurents. Tulevane meremees peab olema terve, haritud ja distsiplineeritud. Algavaks õppeaastaks on meie esimesele kursusele laekunud juba 11 avaldust, kuni 15 soovijat võtame vastu. Kuigi kool on eestikeelne, võtame vastu venekeelseidki õpilasi, andes neile võimaluse õppida ühtlasi riigikeelt.

Pärnus oli kunagi omaette merekool. Miks ei võiks Pärnu merekool ise olla, miks Tallinna siia vaja on?

Esiteks polnud merekoolid, mis Pärnus aastate eest likvideeriti, iseseisvad. Need olid kas üleriigilise või -liidulise alluvusega. Saan aru romantilisest soovist, et Pärnus võiks olla tsaariaegse Heinaste merekooli laadne asutus, aga need ajad on möödas. Küsimus on hoopis selles, kas Pärnus saab meremeheks õppida. Vastus on: jah, nüüd juba neljandat aastat üsna pika vaheaja järel saab.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles