Suur-Pärnu omavalitsused kaardistasid oma mured

Pärnu ja selle lähivallad peavad oluliseks Pärnu jõe kasutuselevõttu ka Kesklinna sillast Paikuse poole. Foto: Ants Liigus

Ühiselt algatatud Pärnu linna ja selle lähiümbruse teemaplaneering tõi läinud reedel omavalitsused ühe laua taha kokku, et otsida lahendusi Suur-Pärnu piirkonna arengu ja valglinnastumise kitsaskohtadele.

Pärnu linna ja lähiümbruse võrgustikke siduvat teemaplaneeringut veab Pärnumaa omavalitsuste liit (POL) ja aitab koostada Ramboll Eesti AS.

Reedel räägiti eesmärkidest, et neist ühtemoodi aru saada. Omavalitsused sõnastasid teemaplaneeringuga seoses oma mured ning ootused nii töökohtade paiknemise, elamupiirkondade, puhkealade, sotsiaalse infrastruktuuri kui ühistranspordi ja kergliiklusteede suhtes.

“Kui siiamaani planeerisid kõik omavalitsused eraldi oma tegevusi ja tihtilugu otsad ei jooksnud kokku: üks vald tegi jalgrattatee linnapiirini ära, aga see edasi ei läinud. Või vedas ettevõte linnast töölisi bussiga maale, sest ühistransport ei toiminud. Need otsad tuleb omavahel kokku panna kuni selleni, et Pärnu linnast jookseks läbi üks roheline koridor, et inimesed pääseksid kesklinna, ilma et nad sõltuksid kogu aeg transpordist. Ja et oleks pääs jõe äärde,” esitas POLi juht Eeri Tammik alustuseks oma visiooni.

Puudulik transport

Audru esindajad Priit Annus ja Siim Suursild kostsid, et vallas on välja kujundatud elamu- ja tööstusalad, kuid mureks on kergliiklusteed ja ühistransport.

Bussiühendus on puudulik areneva Nurme tee tööstuspiirkonnaga, kus asuvad sajad töökohad, kuid kuhu on inimestel keerukas kohale jõuda. Ettevõtetele endale aga käib töötajate vedu üle jõu.
Perspektiivis tuleks nii Sauga, Tammiste, Sindi ja Paikuse kui Audru tööstusala vahel luua senisest parem liiklusühendus.

Väljakujunenud Valgeranna puhkealal paiknevad nii rand, golfiala kui seikluspark, kuhu seoses Audru silla remondiga viib vaid ajutiselt liinibusski.

Annus ja Suursild nentisid, et bussimarsruudid on pika ajalooga ja liinide muudatused pole elu vajadustega kaasa tulnud. Ka Pärnu ja selle lähivaldade haridusvõrgu arengu puhul on võtmesõnaks “transport”.

Sauga vallavanem Vello Tii-dermann loeb ühistranspordi kõrval tähtsaks haridust, sealhulgas huviharidust, märkides, et 95 protsenti valla lastest käib juba praegu Pärnu linna koolides.
Kolmanda võtmesõnana mainisid nii Tiidermann kui ülejäänud omavalitsusjuhid tööstusalade arendamist. Mõistlik on kokku leppida, millist tootmist kuskil arendada.

Sauga valda jääb lennuväli, mis oma suuruse tõttu ühelt poolt piirab Sauga valla arengut, teisalt annaks kogu piirkonnale suure lisaväärtuse, kui lagunev lennurada õnnestuks korda teha.

“Sindis kaldutakse arvama, et Pärnusse peab saama Riia maantee kaudu ega mõelda, et transport võiks kulgeda teiselt poolt jõge, sest Pärnu tööstuspiirkond jääb teisele poole jõge ja ühendus sellega on suhteliselt nigel. Loomulikult saab sinna ka bussiga, aga see on kaks-kolm korda aeglasem variant, kui inimesed kasutaksid autot,” rääkis Sindi abilinnapea Marko Šorin.

Kergliiklusteed

Nenditi kergliiklusteede nappust. Sindist-Paikuselt Riia maanteed kaudu Pärnusse minnes pääseb jalgrattal ohutult linnapiirini, kuid linnas muutub rattaga edasijõudmine väga segaseks.

Sindi ja Tahkuranna esindajad kurtsid, et Riia maantee kaudu autoga kesklinna sõitmine on liiklusvoo suurenemise tõttu muutunud tüütavalt aeglaseks.

Paikuse vallas on mure Seljametsa-Vaskrääma bussiühendusega, mis praegusel kujul sobib vallavanem Kuno Erkmanni ütlust mööda vaid pensionäridele.

Erkmann nentis, et vahepealne elamualade areng oli nii kiire, et  raske oli teenustega järele jõuda, mistõttu kogu sellekohane võrgustik tuleks uuesti läbi käia. Sealhulgas haridusvõrk, kus omavalitsused praegu omavahel konkureerivad, aga kus tegelikult peaks reaalsetele võimalustele üheskoos näkku vaatama. Siis oleksid rasked otsusedki rohkem põhjendatud.

Tahkuranna valla suureks mureks saab vallavanem Karel Tölpi hinnangul Via Baltica väljaehitamine ja küsimus, kas ja kust võib hakata valda läbima raudtee.

Muret teeb seegi, et valla uuselanikel Uulu ja Pärnu vahel pole tekkinud seost vallaga, sest nende elu on jätkuvalt tugevasti seotud linnaga, näiteks pole valla lasteaias jätkunud kõigile kohti.

“Sindi uuselamuarendus on liikunud liiga Paikuse poole, oleme oma elanikud liitnud teiste külge. Neil pole põhjust Sinti tagasi pöörata, lihtsam on laps Paikuse või Pärnu kooli viia. Vajadus on kesklinnas elamuala väljaarendamise järele, et need inimesed oleks rohkem seotud Sindiga,” kinnitas Šorin.

Šorin lausus, et kaubanduses on Pärnu lähedus ühtaegu nii pluss kui miinus, millegipärast ei jää Sindis püsima ükski toitlustusasutus. Erkmann tõdes, et kui Paikusele suur toidupood tuleks, võib see halvata Sindi kaubandust. “Siis ongi vaja parandada pigem logistikat,” pakkus ta.

Jõgi ja sillad

Omavalitsusi ja liiklemisteid eraldavate jõgede tõttu tulid jutuks sillad. Näiteks Paikusel on välja kujunenud teenused, mida teisel pool jõge Tammistes pole juhtunud. Erkmann ei välista kahe asumi vahele jalakäijate silla rajamist, kuid siis võivad Tammiste elanikud peale poeskäigu hakata soovima haridusteenust, milleks Paikuse vald valmis ei ole.

Samuti puudub Reiu jõe tõttu ühendus Paikuse ja Tahkuranna valla vahel, kuna riik hoiab üht variantidest, vana raudteesilda, raudteekoridorina.

Erkmanni arvates tuleks jõe kui veetee potentsiaali senisest paremini kasutada, märkides ühe võimalusena veetrammi.

Jõgede kasutuselevõttu pidas võtmesõnaks Pärnu linna planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppelgi. Muude märksõnadena mainis Koppel lennujaama arendamist, raudtee ja uue silla asukohta, omavalitsuste kokkuleppeid tööstusalade arendamisel, randade ja vaatamisväärsuste juurdepääsude haakumist.

Pärnus peab mõtlema sellelegi, kuidas äratada ellu Rüütli tänav, kuna kaubandus on kolinud jõe poole. “Kindlasti on see linna möödalask, et ajal, kui me city’t rajasime, ei mõeldud, mida see toob kaasa kogu piirkonnale,” tunnistas Koppel.

Keskkonnaameti spetsialist Moonika Ani rõhutas, et tuntud reisijuht Lonely Planet peab Pärnu eripäraks just rohelisust ja piirkonda arendades ei tohiks lugeda kaitstavat Pärnu rannaniitu, Niidu metsa või Rääma raba takistuseks, vaid mõelda sellele, kuidas muuta need väärtuseks.
 

Heiki Mägi,
Pärnu maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja:

“On väljakutse, et me teeme seda tööd omavalitsuste üldplaneeringute ja teemaplaneeringute üleselt. Sellist tööd ei ole Eestis seni tehtud.

Kindlasti peaks siit tulema sisend üleriigilistesse arengukavadesse. Praegu on selles mõttes hea aeg, et paljud ministeeriumide sektordokumendid ongi just selle programmeerimisperioodiga lõppemas ja tegeldakse suurte arengudokumentidega.

Selle töö põhjal võiksime olla valmis tegema ettepanekuid Euroopa Liidu uue, 2014. aastal algava programmeerimisperioodi ettevalmistusfaasis sobivate üleriigiliste programmide käivitamiseks ja saavutama seeläbi edu.”