Analoogtelevisioon näitab pilti veel mõne aja

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Pärnu telemasti juhataja Mati Raudsepp ütles, et 187 meetri kõrgust masti veel niipea lahti monteerima ei hakata, sest seda läheb ikka veel vaja.

FOTO: Ants Liigus

Kuigi täna hommikul kell viis lülitati seni analoogpilti näidanud kolm tasuta Eesti telekanalit digitaaltelevisioonivõrku, ei kustu digivõrku ühendamata telerites pilt täiesti.

"Mõne aja ilmub digivõrku ühendamata teleritesse pilt tekstiga, mis annab teada, et telekanalid on läinud üle digitaalsele levile ning analoogkanalid programme enam ei edasta," selgitas Tammistes asuva Pärnu telemasti juhtaja Mati Raudsepp. "See on mõeldud esmajoones neile, kes mingil põhjusel on digilevile ülemineku maha maganud, et nad ei arvaks, nagu oleks nende teler rikki läinud."

Soomes olevat digilevile ülemineku järel täheldatud inimeste huvi tõusu teleriremonditöökodade vastu. Eestis arvatakse õige aja maha maganuid olevat viis protsenti praegu ainult kolme üleriigilist tasuta kanalit vaatajaist.

Digivõrku mineku ajaks valiti juuli algus, kui inimesed hakkavad varasemate uuringute põhjal kevade ja talvega võrreldes keskmiselt tunni jagu vähem telerite ees istuma. Nii ei puuduta digilevile üleminek tegelikult väga paljusid inimesi.

"See muutus puudutab neid, kes praegu näevadki oma telerites ainult kolme kanalit," märkis Raudsepp. "Need kanalid on ETV, Kanal 2 ja TV3. Teisi, kes juba praegu näevad rahvusvahelisi või Eesti tasulisi kanaleid, digitaalsele levile üleminek ei puuduta, sest nad vaatavadki programme digilevis."

Digilevile minek ei puuduta kaabeltelevisiooni klientegi, kellele pilti edastatakse endistviisi analoogmeetodil.

Üks segadus ootab telerivaatajaid Pärnumaal veel. Umbes paari nädala pärast pannakse digilevis vabalt levivate kanalite edastamiseks mõeldud saatja tööle 26. kanalil ehk praegusel ETV sagedusel, et parandada levi kvaliteeti just mastist kaugetes kohtades.

"Nimelt on madalamal sagedusel leviv signaal paremini vastuvõetav," selgitas Raudsepp. "Eriti siis, kui signaali vastuvõtukoha ja telemasti vahele jääb suuri takistusi, nagu mets või künkad. Segadus tekib sellest, et pärast sageduse vahetumist tuleb digiboks või teler uuesti häälestada. Sageduse vahetamise täpse aja teatame inimestele kindlasti ette."

Pärnus on võimsaim saatja

Tammiste telemasti majas undas veel eile töötada kolm suurt inimesest kõrgemat aparatuuriga täidetud metallkappi, millest igaüks edastas analoogmeetodil ühte kolmest tasuta programmist. Täna saadavad need teele vaid teksti meeldetuletusega digilevile üleminekust.

Digileviaparaat seisab hoone teises nurgas ja on sootuks väiksem riistapuu kui ükskõik milline eelkirjeldatud kolmest analoogtelevisiooni kapist.

"Mulle teadaolevalt on Pärnu digisaatja kõige võimsam Eestis, kuna meie anname pildi ka Ruhnu saarele," rääkis Raudsepp vahemaade telepildiga katmisest.

Samal ajal pole digilevile üleminek kellegi jonn ega moega kaasaminek. Seda tehakse põhjusel, et Euroopa Liidu vastava direktiivi järgi peavad kõik liikmesriigid analoogtelevisiooni minetama 2012. aastaks.

"Selle põhjuseks on digilevi kõrge kvaliteet ja tohutu energiasäästlikkus, mida digilevi endast analoogleviga võrreldes kujutab," selgitas Raudsepp, kes 1986. aastast on Tammiste telemastis töötanud.

Mast jääb püsti

Koos digileviga ei muutu Pärnu telemasti töös palju. "Me ei reguleeri mastis enam pilti ega hääletugevust, seda tehakse Tallinnas," kõneles telemasti juhataja. "Meie ülesanne on telemast ja siinsed seadmed töökorras hoida ja seda kõike valvata. Masti on ikka vaja, seda ei kavatse koost monteerida keegi."

Pärnu telemast on ehitatud 1963. aastal ja 187 meetrit kõrge. Mast on auväärne, kuid oodanud juba aastaid värvi.

Tagasi üles