Pärnumaa võõrustab mujal elavaid Eesti päritolu noori

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Veste Roosaar
Copy
Ojako turismitalule pole keelelaagrite korraldamine tänavu kaugeltki esimene kord. Pildil mullused laagrilised.
Ojako turismitalule pole keelelaagrite korraldamine tänavu kaugeltki esimene kord. Pildil mullused laagrilised. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Esmaspäeval, 5. juulil sõidab 24 Eesti päritolu Rootsis, Iirimaal, Venemaal, Saksamaal, Lätis ja Kanadas elavat noort Pärnumaal Audru vallas asuvasse Ojako turismitallu eesti keele laagrisse, kokku osaleb sel aastal keelelaagri kahes vahetuses 48 etnilist eestlast.
 

Audrusse saabuvate noorte eesmärk on osaleda 12päevases eestikeelses ja -meelses laagris, et tutvuda oma esivanemate kultuuri ja traditsioonidega ning õppida eesti keelt nii keeletundides kui koostöötegevuste kaudu. Eesti keelt omandatakse kunstiringis, lõkkeõhtutel, rühmatöös, suhtlemis- ja rollimängudes jne.

Igapäevast eesti keele praktikat pakuvad saabujatele 17 kohalikku eesti noort, kellest 8 osaleb esimeses ja 9 teises laagrivahetuses, teavitas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed kommunikatsioonijuht Monika Kopti.

Juuli lõpus algavast teisest laagrivahetusest võtavad osa noored Venemaalt, Saksamaalt, Ukrainast, Kasahstanist, Norrast, Soomest, Valgevenest, Iirimaalt, Leedust, Lätist, Kanadast, Belgiast ja Rumeeniast.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed eestvedamisel ja kultuuri-ning haridus- ja teadusministeeriumi toel toimuvaid etnilistele eestlastele suunatud keelelaagreid korraldatakse sel suvel juba kümnendat korda.
 
Kultuuriministeeriumi asekantsleri Anne-Ly Reimaa sõnul on eesti keele laagrite korraldamine väliseesti noortele väga oluline, sest laagris veedetud aeg aitab paremini mõista eesti kultuuriruumi ja väärtushinnanguid. Samuti annab laagris olek tõuke oma identiteedi ja juurte tunnetamisele.

“Laager on tähtis ka Eestis elavatele noortele, et teada väliseestlaste suuremaid asumeid ja teada saada väliseestluse tekkepõhjusi. Tähtis on tajuda oma keele ja kultuuri hoidmise ja edasi kandmise vajalikkust,” sõnas Reimaa.
 
Eesti keele laagreid Eesti päritolu noortele korraldatakse riikliku rahvuskaaslaste programmi raames, mis on suunatud väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi elavate eestlaste toetamiseks ja koostööks siinsete eestlastega. Kokku on selle programmi raames Eestit väisanud ja eesti keelt õppinud ligi 300 noort.
 

Märksõnad

Tagasi üles