Kõrg- ja kutsehariduskoolidel Pärnus on kiired ajad

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Carmen Freimann tahtis minna Tartusse, kujunes nii, et sügisel alustab ta õpinguid Tartu ülikooli Pärnu kolledžis turismi- ja hotelliettevõtluse erialal. “Tundus huvitav ja olin sellest palju head kuulnud,” põhjendas ta oma valikut.
Kuigi Carmen Freimann tahtis minna Tartusse, kujunes nii, et sügisel alustab ta õpinguid Tartu ülikooli Pärnu kolledžis turismi- ja hotelliettevõtluse erialal. “Tundus huvitav ja olin sellest palju head kuulnud,” põhjendas ta oma valikut. Foto: Marii Kangur

Reedel lõppes dokumentide vastuvõtt Tartu ülikooli Pärnu kolledži päevasesse õppesse, kus saab omandada rakenduskõrgharidust kolmel erialal. Selle aasta soovituim eriala oli turismi- ja hotelliettevõtlus, kuhu laekus 265 avaldust.

Järgnesid ettevõtlus ja projektijuhtimine 182 soovijaga ning üha enam populaarsust koguv sotsiaaltöö, kuhu laekus 108 avaldust.

Sotsiaaltöö eriala vastu kasvava huvi põhjuseks peab kolledži õppeosakonna juhataja Rita Viik masujärgset aega. “Tundub, et sotsiaalsfääris nähakse rohkem töökohti, mida on lihtsam saada kui erasektoris ettevõtlust arendada,” selgitas ta.

TÜ Pärnu kolledžis on lävendipõhine vastuvõtt, mis tähendab seda, et vastu võetakse igaüks, kes kolme riigieksami tulemustest moodustuva lävendiga piirsumma ületab.

Kõik, kes praeguseks avalduse esitanud, ei pruugi siiski Pärnu kolledžisse õppima minna. Viik ütles, et lõplikud tulemused selguvad 26. juulil. Selleks kuupäevaks peavad riigieelarveliste kohtade soovijad ütlema kindla jah-sõna ja tasulisele kohale õppima tulijad sõlmima lepingu.

16. augustist 3. septembrini võetakse vastu dokumente ärijuhtimise ning turismigeograafia magistriõppesse. Samal ajal võetakse üliõpilasi vastu avatud ülikooli, kus saab peale kolme rakenduskõrghariduse õppekava õppida bakalaureusetaseme majandusteadust.

Mainori kõrgkooli Pärnu õppekeskusesse oli eilse seisuga laekunud 72 avaldust. Populaarseim valik oli ärijuhtimine, kuhu oli esitatud 35 avaldust, järgnesid infotehnoloogia 23 ja disain loovettevõtluses 14 avaldusega.

Mainorisse õppima asumiseks saab avaldusi esitada augusti lõpuni. Konkurss tasuta õppekohtadele on selleks aastaks läbi, kuid tasulisi õppekohti jätkub. Kõik kolm õppekava annavad rakenduskõrghariduse, magistriõpet Pärnus ei pakuta.

Kutsehariduskeskuses vastuvõtt kestab

Pärnumaa kutsehariduskeskusesse on laekunud 410 avaldust, enim neist Pärnu-, Viljandi- ja Raplamaalt. See arv ei ole lõplik, sest dokumente võetakse vastu 28. juulini.

Põhihariduse baasil õpetatavatest erialadest on populaarseim autotehnik. Sellele järgnevad ehitusviimistleja ja pagar-kondiiter. Kutsehariduskeskuse direktori Riina Müürsepa sõnul on autotehniku eriala igal aastal populaarne olnud, kuid teised valikud on sel aastal pigem erinevad.

“Eks aastad ja inimesed on erinevad, kuid kõik võib veel muutuda, sest eelistuste vahed ei ole suured,” ütles Müürsepp.

Keskhariduse baasil õpetatavatest erialadest on nõutuimad ärikorraldus, majandusarvestus ja müügikorraldus. Need valikud on Müürsepa ütlust mööda tavapärased, ainus erinevus on juuksuri eriala puudumine esikolmikust. Selle põhjus on tasulised õppekohad, sest riiklikku tellimust juuksuritele sel aastal ei ole.

Põhihariduse baasil õppida soovijatele on kutsehariduskeskuse andmetel vabu kohti veel kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, tisleri ja ehituspuusepa erialadel.

Neile, kel omandatud keskharidus, on vabu kohti juuksuri eriala kõrval hooldustöötaja ja kodumajanduse erialale.

Tehnoloogiakool asutas harjutusfirma

Kutseharidust pakkuvasse Pärnu Saksa tehnoloogiakooli oli eilse seisuga laekunud 32 avaldust. Siiski rõhutas kooli direktor Indrek Alekõrs, et praegune statistika ei tähenda midagi, sest dokumente saab sisse anda 31. augustini.

Populaarsemad erialad on elektrik, tarkvaraarendus ja majandusarvestus.

Kaks esimest on nõutud olnud varasematelgi aastatel, majandusarvestus on aga selle aasta üllataja. Kooli juhiabi Kadri Lääne sõnade järgi võib eriala soovituks teha Eesti esimese harjutusfirma avamine.

Õpetaja Irene Janter selgitas, et harjutusfirma on firma, mis ei ole äriregistrisse kantud, kuid toimib nagu päris firma. Seal saavad õppurid raamatupidamist harjutada.

Harjutusfirma avati Austria ja Saksamaa eeskujul, kusjuures sealsete firmadega toimub omavaheline suhtlus. “Nii ei pea õpilane endale praktikakohta eraldi otsima, sest see on siinsamas,” selgitas Janter. “Firmade suhtumine on väga erinev, mõnes ei lasta õpilasel üldse reaalselt tegutseda. Siin saame tagada täisväärtusliku praktika.”

Tagasi üles