Sihtasutuse lõpp: koolid hakkavad ise oma vara kasutama

Pärnu Koolide Sihtasutuse kunagised juhid Margus Tammekivi ja Õie Lõmps. Foto: Ants Liigus

Pärnu Koolide Sihtasutus hakkab otsi kokku tõmbama: enamik selle töötajatest võeti koolidesse tööle, osa koondati ja kaks juhatuse liiget saavad lõpparve.

Üleeile volitas linnavalitsus koolijuhte sihtasutusega vara tasuta kasutamise lepinguid sõlmima. Juriidiliselt jääb sihtasutus alles, sest ta on võtnud koolide kordategemiseks laene ja sõlminud ehituslepinguid. Pärast Hansagümnaasiumi ja Ülejõe gümnaasiumi renoveerimist peab ehitaja tehtu eest garantiiajal vastutama ja vaegtöid tegema.

Samal ajal pole panga ja ehitajatega suhtlemiseks vaja üleval pidada ligi 100 töötajaga sihtasutust. Piisab osalise tööajaga juhatuse liikmest ja pearaamatupidajast, kes linnavalitsuse majas hakkavad istuma. Pearaamatupidajaks jääb kunagine sihtasutuse töötaja, juhatuse liikme suhtes puudub veel selgus.

Senised juhid saavad lõpparve

3. augustil lõppes koolide sihtasutuse juhatuse liikme Margus Tammekivi ja 6. augustil koolide sihtasutuse juhatuse liikme Õie Lõmpsi juhatuse liikme leping. “Tulenevalt lepingust makstakse neile 30 päeva jooksul välja kuue kuupalga suurune kompensatsioon,” lubas abilinnapea Jane Mets.

Kui töötaja koondatakse, makstakse talle koondamishüvitist. Juhatuse liikmete puhul töölepingu seadus ei kehti ja seepärast lepivad nad lahkumiskompensatsiooni lepingu sõlmimisel kokku. Tammekivi ja Lõmpsiga sõlmis juhatuse liikme lepingu volikogu keskfraktsiooni liige Garri Suuk, kes sel ajal oli koolide sihtasutuse nõukogu esimees.

3. augustil koos olnud koolide sihtasutuse nõukogu otsustas augusti lõpuni taastada vahepeal sihtasutust juhtinud sihtasutuse juhataja Tõnis Rebbase juhatuse liikme volitused. “Kas ja millistel tingimustel Rebbas edasi juhatuse liikmeks jääb, selgub augusti lõpus,” ütles Mets.

Enamik töötajaid jätkab kooli palgal

Augusti lõpuni jääb tööle projektijuht, kes Koidula kooli ujula renoveerimisega tegeleb. Kuu alguses koondati kümme inimest, kellest neli töötas sihtasutuse kontoris ja kuus koolides.

Koolid võtsid tööle 71 sihtasutuse palgal olnud inimest, kes tegelesid koolides koristamise, remontimise ja toitlustamisega. “Hansa- ja Ülejõe gümnaasium palkasid kahe peale majandusjuhataja, Koidula gümnaasium ja ühisgümnaasium hakkavad ise toitlustamist korraldama,” kirjeldas Mets sihtasutuse reorganiseerimisega seotud töökohtade muutust.

Pärnu Koolide Sihtasutus haldas Koidula, ühis-, Ülejõe ja Hansagümnaasiumi ja Vanalinna põhikooli. Ülejäänud koole majandasid koolijuhid.

Sihtasutuse loomise üks eesmärke oli juriidiliselt korrektne petmine. Koolid vajasid kordategemist, omavalitsusel oli laenamiseks kindel piir, kuid sihtasutuste laene omavalitsuse laenukoormuse hulka ei arvatud. Pärnus oli kaalumisel osa koolide Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile hallata andmine, kuid linnas võimul olnud Keskerakond eelistas sihtasutuse varianti.

Sihtasutusel oli nii häid kui halbu külgi

Sihtasutus jõudis remontida Hansa- ja Ülejõe gümnaasiumi. Joone alla jäid Vanalinna põhikooli ja Koidula gümnaasiumi spordikompleksi remont, milleks isegi ehitusprojektid on olemas. Kust remondiks raha saada, ei tea praegu keegi.

Praeguse valitsuskoalitsiooni poliitika on riigigümnaasiumide loomine. Küsimusele, ega Pärnu linnavalitsus kavatse Hansagümnaasiumi ühes laenumaksmise kohustusega riigigümnaasiumiks pakkuda, vastas Mets, et seni ühtegi laenudega riigigümnaasiumi pole. “Pigem majad, mis renoveerimist vajavad,” täpsustas ta.

Mets tõdes, et otsi kokku tõmbaval koolide sihtasutusel oli nii positiivseid kui negatiivseid külgi. Kaks kooli sai korda, tänaseni kehtivad viie kooli kindlustus-, signalisatsiooni-, puhastusvahendite muretsemise ja muud lepingud on kasulikumad, kui koolid ükshaaval oleks suutnud sõlmida. Negatiivne oli Metsa hinnangul aga peremehetunde kadumine, mis suurte süsteemide puhul kipub juhtuma.