Pärnu lastekodust saab laste kodu

Asso Puidet
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii näevad välja lastekodu tulevased peremajad. Kokku on neid kuus, igas majas hakkab elama kaheksa last ning kasvataja.
Nii näevad välja lastekodu tulevased peremajad. Kokku on neid kuus, igas majas hakkab elama kaheksa last ning kasvataja. Foto: Urmas Luik

Pärnus Papiniidu tänavale rajatav korterelamu pole sugugi linna ainus uusehitis: Oja tänaval otse haigla vastas valmib peagi isemoodi küla, kus hakkavad elama Pärnu lastekodu lapsed.


“Ootusärevus on meil juba aastaid ja lapsed kiikavad ehituse poole, et mis värvi seinad tulevad ja kus maal töödega ollakse, nii et lapsed ikka väga ootavad,” rääkis Pärnu lastekodu direktor Priit Sutt.

Kaua pole enam oodata jäänud. Septembri 17. päeval peab kõik valmis olema: kuus peremaja ja üks tegevusmaja.

Praegu annavad majade ümber ja nende sees askeldavad töömehed külale viimast lihvi. “Maalritöid lõpetame, platsitööd käivad, plaatimine – no ikkagi lõputööd,” loetles OÜ Wolmreks Ehituse objektijuht Einar Künnapuu. “Eks iga päevaga muutu olukord siin paremuse poole.”

Hubane olemine

Juba võib aimu saada, millised laste kodud tulevad. Peremajja sisenedes jäävad paremat kätt pesuruumid vanni, duði ja tualettidega. Vasakut kätt avaneb uks garaaži, kus hea hoida jalgrattaid, rulluiske või muud kraami, mis tuppa tassida ei kõlba.

Otse ette jääb kõrge laega avar puhketuba, kus saab ühiselt lauamänge mängida või televiisorit vaadata. Ruumi ühes seinas kõrguv kamin täidab külmadel talveõhtutel ruumi mõnusa praginaga. Mõistagi ei ole see kamin ainus küttekolle. Majja hakatakse sooja andma keskküttesüsteemi kaudu.

Puhketoa teise seina maast laeni akendest avaneb vaade majaesisele terrassile, mille katuse all mõnus vihma sabistamist kuulata või päikese eest varju otsida.

Elutoaga on ühenduses avatud köök, kus lahedalt jagub ruumi suurele söögilaualegi. “Minu meelest on ühissöömine üks tähtsamaid aegu päevas, kui pere saab oma toimetamisi arutada,” usub Sutt olevat köögi maja südame.

Igas peremajas hakkab elama kaheksa last. Et aga lastetube on ainult kuus, peab osa lapsi, kes praegu elavad kõik omaette tubades, leppima toanaabriga. “Selles mõttes lapsed natuke kardavad seda, et kes peab kellega ühte tuppa minema,” nentis Sutt. Tulevikus näeb ta siiski, et igas majas elaks kuus last, nii et kõik saaksid omaette toa.

Majast ei puudu kasvataja tubagi. Just nimelt kasvataja, mitte pereema oma. Sutt ei poolda kasvatajate nimetamist isadeks või emadeks. Olgugi et elatakse perekonniti ja peremajades. “Lapsed saavad ju aru, kus nad on ja kes on nende päris vanemad, nii et pere mängimine pigem minu arvates mõjub kahjulikult. See, kui üks inimene ütleb, et ma olen nüüd sinu ema, aga tegelikult ei ole,” kaitses ta oma seisukohta.

Samal ajal saavat lapsed aru sellestki, et kasvatajad on inimesed, kes aitavad neil üles kasvada ja püüavad neile pakkuda seda, millest nad seni on ilma jäänud.

Kuuest peremajast kaks on invamajad, mida ülejäänutest eristab majade ümber turvalisuse huvides ehitatud lisaaed. “Et sealsed sügava ja raske vaimupuudega lapsed omapäi jalutama ei läheks,” selgitas Sutt lisaturvameetmete vajalikkust.

Peremajadest mõnevõrra suuremas tegevusmajas asuvad lastekodu kontor ja võimla, kus lapsed saavad lauatennist ja koroonat mängida. Või jõusaalis kangi tõsta.

Kogu küla ümbritseb diskreetne võrkaed, millest sissepoole jääb mitu mänguväljakut ja liivakasti. Samuti spordiplats, mis sobib nii rahvastepalli kui tennise mängimiseks.

Sünnipäevaks koju

Küla põhieesmärk on Suti selgitusel see, et lastel tekiks kodutunne. “Need inimesed, kes siit ellu lähevad, peavad olema teadlikud, missugune on hea, toimiv kodu ja annaksid selle tunde oma lastele edasi, et ei tekiks ringi, et nende lapsed omakorda meie juurde satuvad,” rääkis ta.

Näiteks kaob erinevalt praegusest ära üldköök ja iga pere saab isekeskis otsustada, mida parasjagu lõunaks süüa teha. Nagu päris elus. “Ei kujuta ette ju väikest külakest Pärnu lähedal, kus kogu külarahvas sööks kokkulepitud ajal kõik boršisuppi,” ironiseeris Sutt.

Perede komplekteerimine direktori kinnitusel probleeme ei tekita, sest juba on lastekodu 54 last peredeks jaotatud. “Seega, mingit suurt laste ümberjaotamist, mis võiks neile halvasti mõjuda, toimuma ei hakka. Needsamad pered, kes meil on olemas, kolivad oma peremajja üle,” sõnas ta.

Kolima hakatakse Suti plaanide kohaselt kui mitte varem, siis pärast 17. septembrit, kui kogu kompleks läheb linna haldusesse.

Suur osa mööblist soetati juba üle aasta tagasi riigi raha eest ja see ootab lastekodu keldris. Üht-teist, näiteks köögimööbel, lisatakse hoonetesse ehitustööde käigus. Mõni ese võetakse kaasa vanast majast. “Nii et kolmest kohast tuleb mööbel kokku,” märkis Sutt.

Kuupäeva, millal kolimistöödega ühele poole jõutakse, ei oska Sutt veel öelda. Ent 16. oktoobril täitub Baltimaade vanimal, Pärnu lastekodul 171. tegutsemisaasta ja seda tahetakse juba uues kohas tähistada.

“Koos sünnipäevaga peame ilmselt lastekodu avamispidu,” pakkus direktor välja.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles