Trofeeloom täitis karuküti unistuse

Topisemeister Janno Lang näitab hiiglaslikku karuhammast ja koljut, mis väärivad näitusel ilmselt kulda.

FOTO: Urmas Luik

Kolmandat ööd meeli ärevil hoidnud karuotti passinud kogenud küti unistus täitus, kui ta elutarga looma üle kavaldas ja too valvsuse kaotanuna langi serva uudistama tuli.

Selle eest maksis  hiigelsuur pruunkaru Kaisma jahimaadel eluga, nüüd ootab tema nahk trofeemeister Janno Langi kuuri all parkimist.

“Tundsime teineteist juba hästi, lõpuks õnnestus ta üle kavaldada,” muigas Lang, kelle püssi ette üks tänavu viiest Pärnumaal lasta lubatud pruunkarust taasiseseisvumispäeva viimastel minutitel jäigi.

Vapiloom siruli

“Läänetuulega ei haistnud ta mu lõhna, auto jätsin ka kilomeetri kaugusele, sõitsin varitsuspaika rattaga. Ta ju kontrollis alati ümbrust, kuulsin, kuidas kuuseoksad praksusid, need ei olnud rebase ega kähriku sammud,” rääkis ulukikütt, kel oma sõnutsi on neli aastat jäänud karu laskmata, sest tema põhimõtetele käib vastu väikese looma sihtimine.

Kui 20. augustil vastu südaööd oli pauk kõlanud ja isakaru suust ei tulnud kõssugi, võttis Lang mobiili, teavitas esimesena tabamusest Kaisma jahisektsiooni esimeest ja kutsus siis abiväe. Kuus-seitse meest rassis tundi kolm, et kogukas loom ATV kärusse saada ja metsast välja vedada.

Siruli olid Pärnumaa vapilooma mõõtmed aukartust äratavad: kaal 280 kilo, kere pikkus 2,23 meetrit, turja kõrgus 1,15 meetrit.

Kui ta oleks marjuliste ehmatuseks end metsas tagajalgadele püsti ajanud ning esikäpa üles sirutanud, kõrgunuks nende ees 2.70meetrine hiiglane. Viimase 12 aasta andmete põhjal on see Pärnumaa suurim lastud karu, kelle käpajälg metsas oli 17 sentimeetrit lai ja tekitas küttides jahikirge.

Jäägrid tänasid kombekohaselt metsavana ja ütlesid lahkunu mälestuseks paar sõna. Digikaamerate välgud sähvisid soojas augustiöös, kui jahiseltsi kolme liikme abiga oli karu pea tõstetud Janno Langi põlvele ning too õnneliku kütina pildistajatele poseeris.

Kuldne kolp

Karukolp ootab Langi juures töötlemist. Meistri väitel on see suuruse poolest kuldmedalivääriline trofee ja ta näitab sõnade kinnituseks looma võimsat ülahammast, mis on kümmekond sentimeetrit pikk.

Novembris tuleb Sagadi metsakeskuses järjekordne jahitrofeede näitus, mille külastajad näevad Kaisma laantes tatsanud otigi kolpa ja nahka.

“Aga see ei ole veel sugugi meie kandi suurim karu, rajakaamera pildis on tunduvalt suurema, 18 ja poole sentimeetri laiuse käpajäljega loom,” mainis Lang.

Kaisma, Orajõe ja Rõusa kandis ragistavad karud vanades taluaedades õunapuude all, neil pole vaja hirmu tunda, sest piirkonna kütid on neli luba juba ära kasutanud. Eelmisel aastal kütiti Pärnumaal kolm ja riigis 45 pruunkaru.

Metsakaitse ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil lisas, et Eestis kütitud suurimad karud on kaalunud üle 300 kilo ja selliseid hiiglasi lastakse igal aastal üks-kaks.

“Karu on ettevaatlik loom,,” kinitas  Männil. Lisades, et karude eluiga looduses jääb 20-30 aasta vahele, kuid noortele loomadele võib saatuslikuks saada nende uudishimu.

Loe ka neid

Tagasi üles