Preemiareis viis noored kliimauurijad Norrasse

Norras preemiareisil olijad õppisid kala püüdma. Foto: Daisy Kärner

Kolm Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi kaheksanda klassi poissi ja nende õpetaja naasid Norrast preemiareisilt, mille nad teenisid välja rahvusvahelise kliimasoojenemise projektikonkursi võiduga ja kus nad olid ainsad Eesti esindajad.

Maailmas päevakajaline, säästva arengu kampaania „CO2 on the way to school“ on kliima soojenemisele pühendatud hoogtöö, mille õpilaste seas organiseeris Euroopa Ühenduse Comeniuse elukestva õppe programm “Support”.

Võiduteade ja kutse Bergenisse ja Halandsdaleni laagrisse jõudis kooli kevadel, aga lennuliikluse segi paisanud Islandi vulkaan lükkas unistuste reisi sügisesse.

Süvendatud keskkonnakaitse

Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi geograafia- ja majandusõpetaja Daisy Kärneri sõnutsi on nende kool aastaid võtnud osa keskkonnakaitselisest tegevusest, organiseerinud looduslaagreid ja -matku, kirjutanud keskkonnainvesteeringute keskusele projekte. Ja mis peatähtis: gümnaasiumiosas on võimalik valikkursusena õppida süvendatult keskkonnakaitset.

Põhiliselt tegelevad õpilased Eesti-siseste projektidega, näiteks iga-aastane „Tere, kevad!“, aga rahvusvahelisteski võetakse eakaaslastega teineteiselt mõõtu. Läinud õppeaastal köitis kuuenda klassi õpilaste meeli eTwinningu projekt „Puzzle of Europe“, rahvusvahelise Globe-ilmavaatluste programmi raames alustati pilvevaatlustega.

“Tavaliselt ei lõpe projektitöö võistlustega või vähemalt ei ole me seni osalenud. Seegi kord alustasime huvist, paar aastat tagasi, kuid projekti arenedes tundus, et võiks proovida esitada selle võistlusele,” selgitab Kärner, kes õpetajatöö kõrvalt on Eesti looduskaitse seltsi Pärnu osakonna juhatuse esimees.

Kolm poissi

Kuuendas klassis alanud töö tõi samad õpilased seitsmendast kaheksandasse koolisügisesse, sõelale jäid Riivo Rand, Rasmus Karits ja Johannes Eriste. Nemad esindasid Eestit keskkonnahariduse konverentsil ja õpilaslaagris, kaaslasteks Malaisia, Küprose, Rumeenia ja võõrustajariigi eakaaslased.

“Kõikide selliste valikute tegemine, et kes saab kaasa, on alati raske,” möönab Kärner. Lisades, et mis tahes suure projekti edukaks teostamiseks ei piisa õpetaja heast tahtest, vaja on entusiastlikke uudishimulikke õpilasi, kes suudavad innustada kogu klassi.

“Need poisid olid sellised, igas tegevuses aktiivsed, näiteks tegid nad omaalgatuslikult küsitluse, miks koolitöötajad tulevad tööle autoga. Minulgi oli pärast huvitav lugeda ja teada saada, keda nad olid intervjueerinud,” selgitab projekti juhendanud õpetaja.

Paari aasta eest algas uurimistöö igaühe koolitee pikkuse ja selle läbimiseks kasutatava liiklusvahendi sisestamisest arvutiprogrammi, teadmaks, kui palju keegi õhku CO2 paiskab. Andmete järgi võrreldi klassikaaslasi ja end välisriikide õpilastega.

Rahvusvaheline projektivõistlus ei olnud õpetaja Kärneri sõnutsi kuigi kõva pähkel, sest tööd tehti nii, nagu ollakse harjunud tegema.

“Samad poisid olid asjast tõesti huvitatud, uurisid internetist teiste koolide projekte ja leidsid, et kõigil on nii keerulised projektid videote ja pikkade tekstidega. Arvasid, et ega meie küll võida,” nendib õpetaja. “Kui võidust kuulsime, oli esimene reaktsioon üllatus, ei tahtnud seda teadet hästi uskudagi, aga siis hakkas klassis kohe arutelu selle üle, kes sõidavad.”

Õpilaste ja õpetaja preemiasõidu rahastasid Euroopa Liit ja Norra riik.

Kärneri jutu järgi on projektide leidmine ja nendes osalemine üldiselt õpetaja initsiatiiv. Projektidest teavitamine on üsna juhuslik, enamasti teavitavad keskkonnakaitse- ja säästva arengu organisatsioonid. Näiteks kõnealusest CO2-kampaaniast kuuldi Ökokrati liikumise kaudu. Nädalapäevad tagasi sai õpetaja teada energiaprojektist Globe-programmi vahendusel, sest Pärnu-Jaagupi gümnaasium võtab sellest osa.

“Üldiselt on nii, et kui kuskil juba osaled, tuleb pakkumisi koolile rohkem,” täpsustab Kärner.

Muljed läbisegi

Esimest korda pika lennureisi Tallinn-Oslo-Bergen teinud ning nafta- ja vaalade maad külastanud Riivo Rand, Rasmus Karits ja Johannes Eriste jagavad läbisegi muljeid alates sellest, et neile meeldis Norras väga. Noortel oli palju tegemist, õpilaskonverentsi järel tutvuti Bergeniga ja uudistati Hispaania keskkonnakaitsjate laeva. Mõni päev veedeti eakaaslastega kauni looduse keskel Halandsdaleni laagris. Toidud sarnanesid poistekolmiku sõnutsi Eesti omadega, üle kõige meeldisid lõhe ja Norra leib.

Üllatuti sellest, kui sõnakuulelikud on Norra 11-13aastased lapsed ja kui hästi nad oskavad inglise keelt.

Sama projektiga kohalesõitnutest üllatasid Küprose õpilaste temperamentsus ja Malaisia eakaaslaste vaikne ja rahulik olemine. Targemaks saadi vestlust arendades nii Eestist kaugete riikide looduse, kultuuri, koolielu kui kommete suhtes.