Ministeerium vilgutab lastekodu kolimisele kollast tuld

Tunni ajaga tegid lapsesõbralikud motomehed ära töö, mille eest oleks pidanud hoolt kandma sotsiaalministeerium. Foto: Ants Liigus

Sotsiaalministeeriumi bürokraatlik asjaajamisstiil lükkab määramatusse tulevikku Pärnu lastekodu kasvandike uude majja kolimise, mis oli kavandatud käesolevaks nädalaks. Osa mööblitki sai juba uude majja viidud.

“Täna (esmaspäeva, A. P.) hommikul helistati mulle ministeeriumist ja küsiti, kuhu ma kolin,” on Pärnu lastekodu direktor Priit Sutt säärasest küsimusest niisama hämmingus kui kolimisest meedia vahendusel teada saanud sotsiaalministeerium, mille koordineerimisel lasteküla Euroopa Liidu raha eest ehitati.

Varuplaan puudub

Sotsiaalministeeriumi Euroopa regionaalarengu fondi projektijuhi Mario Poluski selgitusel on Pärnu lasteküla, mille ehitaja 17. septembril ministeeriumile üle andis, alles lõppjärgus. “Käib vaegtööde likvideerimine, pärast nende tööde lõppu võib lastekodu uutesse ruumidesse kolida,” tegutsevad ehitajad Poluski andmeil endiselt objektil.

Samuti ootab ministeerium Euroopa Komisjoni otsust tõukefondide raha kasutamise kohta veel puuduva inventari nagu aknakatete ja pesumasinate soetamiseks.

“Loodame Euroopa Komisjoni positiivse otsuse peale,” märkis Polusk ja nentis, et varuplaani koostamine juhuks, kui otsus tuleb negatiivne, alles kestab.

Raha põleb

“Varuplaanide väljatöötamine küll, aga täna maksan mina (lastekodu eelarvest, A. P.) valve eest, maksan kütte ja elektri eest. Nende varuplaan on, et mina maksan nende riskid kinni,” ei ole Sutt asjade korraldusega sugugi rahul. Kaht maja ülal pidades oleks lastekodu mõne kuuga pankrotis.

Liiati on Sutt arvestanud, et 1. oktoobrist tuleb personali juurde võtta, ja vastavalt sellele töögraafikud paika pannud. “Töögraafikud teeme kolm kuud ette, see ei ole nii, et homme käib nips ministeeriumist ja nüüd võime kolima hakata. No ei ole võimalik!” selgitas Sutt olukorda.

Millal nips käib, ei oska isegi Polusk öelda. Tema väitel käivad praegu kompleksi linnale üleandmise ja kolimise täpse kuupäeva suhtes läbirääkimised sotsiaalministeeriumi, Pärnu maa- ja linnavalitsuse vahel.

Mis linna- ja maavalitsusse puutub, siis rääkis Sutt esmaspäeval nii Pärnu abilinnapea Jane Metsa kui Pärnu maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Epp Kloostriga. “Nemad said ka aru, et ikkagi võime lastekülla sisse kolida, nii et ma ei ole ainuke loll, kes sai valesti aru,” sõnas Sutt.

Motomehed tulid appi

Situatsioon on seda jaburam, et summast, mis lastekodul kulub praeguses majas paari kuu kommunaalmaksete tasumiseks, jaguks nii puuduvate kardinate kui pesumasinate soetamiseks. Ehk probleemi saaks lahendada Euroopa Komisjoni sekkumiseta.

Mõnikord ongi kasulikum vähem pabereid määrida ja rohkem tegutseda, nagu tõestasid laupäeva keskpäeval lastekodu tagahoovi mürinal sisse sõitnud poolsada mootorratturit.

Mitte niisama, asja ees, teist taga. Ega edevuse nuumamiseks, nagu kinnitas tsiklimeeste liider, Time Riders MCC klubi president Aivar Aavamägi. Vaid selleks, et süüdata säde oma lastekodulastest väikeste sõprade silmis, kes mootorrattureid juba elevil nägudega ja sagides ootasid.

Oli, mida oodata. Iga laps võis näpust kinni hakata meelepärase tsikli omanikul ja lasta endale staadionil paar ringi teha.

“See on lastele üks suuremaid rõõme, kui on nii palju vahvaid onusid ja tädisid, kes nendele aega leiavad,” ei näe Sutt mootorratturites huligaane, kes lastest tuleks võimalikult kaugel hoida.

Tunniga nädala töö

Adrenaliinijanu kustutatud, istusid ratturid ja lastekodu pere ühiselt pika laua taha, mis kaetud heade toetajate toodud kommide, vorstide ja karastusjookidega. Söödi, joodi ja puhuti juttu, taustaks kohale tulnud bändide muusika. Jagati tänusõnu ja vahetati kingitusi. Näiteks panid Lõuna-Eesti mootorratturid raha kokku ja tegid kõigile lastekodu kasvandikele ja kasvatajatele veekeskuse pääsme välja.

Kõhud täis, võis hakata tööd tegema. Sest peale lõbusõidu olid mootorratturid kogunenud selleks, et aidata lastekodul vanast majast uutesse ruumidesse kolida.

Taas said lapsed võimaluse mootorrattal koht sisse võtta, sedakorda läks sõit vast valminud lastekülla. Seal käärisid motomehed, kellest kümmekond koguni Lätist klubist Night Wolves MG, käised üles, et ühisel jõul lastemaja garaažidesse ladustatud mööbel tubadesse tarida.

“Meie naised oleks mul mitu nädalat seda tassinud, mis seal tunni ajaga tehtud sai,” kiitis Sutt mootorratturite pealehakkamist ja musklirammu.

Veel pole hilja

Tasuks töö eest piisas motomeestele laste rõõmukilgetest ja kasvatajate tänusõnadest. Rohkem polegi vaja, et kõige karusemgi mootorrattur kiivri varjus muhelema panna. “Vaata, kui õhinal nad olid seal pildistamas, sõitmas, vaatamas - juba see annab hea tunde,” võttis Aavamägi talgutelt kaasa samavõrd südantsoojendava emotsiooni kui tema ja ülejäänud mootorratturid lastekodusse maha jätsid.

Ei ole sotsiaalministeeriumilgi lootusetult hilja halba mängu heaks keerata. Kui ministeerium täna-homme kolimisele rohelist tuld näitaks, annaks Suti kinnitusel kõik veel korda sättida.

“Komplitseeritud saab see olema, aga ju me siis õhtu- ja öötundide arvelt peame need päevad järele tegema,” märkis ta. Vastasel juhul tõmbub lastekodu uutest majadest välja ja hoonete valvamine-kütmine jääb ministeeriumi kanda.