:format(webp)/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
/nginx/o/2010/11/06/461238t1h3096.jpg)
Esmaspäeval kell 12 algab Pärnu maavalitsuse saalis eelmise sajandi arhitektuuri teabepäev.
Maavalitsuses oodatakse arhitektuurihuvilisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2007. aastal algatasid muinsuskaitseamet ja kultuuriministeerium Eesti 20. sajandi arhitektuuriväärtuste kaitsmise projekti, mille raames 2008. aastal kunstiakadeemia dotsent Leele Välja Pärnus ja arhitektuuriteadur Epp Lankots Pärnumaal analüüsisid ja kaardistasid väärtarhitektuuri aastatest 1870–1991.
Põhjustest, miks valiti läinud sajandit esindama just aastail 1870–1991 ehitatud majad, kõnelevadki Välja ja Lankots esmaspäeval.
Teabepäeval esineb ka Euroopa sotsiaalfondi rahastatava projekti “Eesti 20. sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” juhtgrupi liige, Tallinna kunstiväärtuste ameti peaspetsialist Oliver Orro.
Muinsuskaitse Pärnumaa vaneminspektori Nele Rendi sõnade kohaselt on ettevõtmise eesmärk saada ülevaade hilisema aja ehituspärandist, samuti teha ettepanekuid uute objektide riikliku kaitse alla võtmise ja muinsuskaitsealade loomise kohta.
“Arhitektuuripärandi kaitsmiseks on pakutud neli väärtuskategooriat,” selgitas Rent. “Kõige olulisemad ja paremini säilinud hooned võiks võtta riikliku muinsuskaitse alla, väärtusliku hoonestusega tervikansamblid kaitsta miljööväärtusena, osa hooneid kultuurimälestiste registrisse kanda, et need mälust ei kaoks, ning väärthooned, mille kaitsmine pole enam võimalik, läbi uurida ja dokumenteerida.”
Muinsuskaitseameti kinnitusel on kõnealuse projekti käigus kogutud 20. sajandi arhitektuuri andmebaas kättesaadav nende kodulehel www.muinas.ee.
“Näiteks saavad omavalitsused kogutud materjale kasutada üld- ja detailplaneeringute koostamisel, samuti on neid andmeid võimalik kasutada turismimarsruutide planeerimisel,” pakkus Rent.