Linnavalitsus tahab suvekaubandust muuta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pärnu linnavalitsus tahab, et tänavakaubanduse müügikohad maitsekad oleksid.
Pärnu linnavalitsus tahab, et tänavakaubanduse müügikohad maitsekad oleksid. Foto: Urmas Luik

Pärnu linnavalitsus kavatseb muuta suvekaubanduse lubade väljastamist ja hooajaliste müügikohtade kujundusprintsiipe, reedel arutati neid linnavalitsusse kogunenud ettevõtjatega.

Esmalt tutvustasid linnakunstnik Janno Poopuu ja arhitekt Piret Looveer uusi välikohvikute ja hooajaliste müügikohtade kujundusprintsiipe. Nõudlikkuse poolest eristatakse Pika, Ringi, Kuninga, Lõuna, Akadeemia, Õhtu ja Kalda tänava vahele jäävat vanalinna ala ja muud linna. Ranna rajoon ülejäänud linnast ei erine.

“Müügikoht peab olema linnapilti sobiv ega tohi takistada inimeste ja sõidukite liikumist,” alustas Poopuu üldprintsiipidest. Edasi said kuulajad teada, et piirde kõrgus ei tohiks ilma aluspõrandata ületada 0,8 meetrit ja ajutise ehitise konstruktsioonid peaksid olema kas puidust või metallist.

Sel suvel lubas linnavalitsus müügikohta piirata üksnes haljastusega, Poopuu hinnangul oli see nõue liiga range. Ühena võimalustest soovitas linnakunstnik piirete välislahenduses kasutada ajaloolisi aiatüüpe.

Lubatud ainult heledad katused

Katustest rääkinud Looveer ütles, et need peaks olema kerged, teisaldatavad ja valgust läbi laskvast materjalist. “Lubatud on vaid heledad toonid,” lausus ta. Lubatud on ka mustrid ja logod, linnavalitsus näeks heameelega senisest rohkem Pärnu logo kasutamist.

Vanalinnas on ajutistel müügikohtadel keelatud plekk- ja kivikatused, linnaametnikud püüavad jälgida samal tänavalõigul järjestikku paiknevate müügikohtade väliskülgede ühtset joont ja kõrgust. Aluspind peab olema kaldega, et seal ratastooli ja lapsevankriga liikuda saaks.

Enne ostmist võiks kooskõlastada

Müügikoha mööbli ja muu inventari materjalikasutus on vaba, kuid eeldab kooskõlastust. “Ärge tehke enne kulutusi, kui olete saanud inventarile kooskõlastuse,” soovitas Poopuu.

Tavalist plasttooli linnaametnikud vanalinnas näha ei taha, aga seda võib kuidagi katta.

Kui seni pidi ettevõtja hooajalise müügikoha taotlusega mitme spetsialisti jutul käima, siis nüüd tahetakse nendest moodustada komisjon, mis taotlusi arutab. Linnavara peaspetsialist Elo Juursalu ütles, et kooskõlastamist ei tohiks jätta viimasele minutile, ja soovitas selleks varuda ligi kaks kuud.

See kutsus esile mõne ettevõtja pahameele kartuses, et nüüd peab kaks kuud ootama. “Kaht kuud ei lähe. Kui vaja, käib komisjon kaks korda nädalas koos,” ütles Juursalu.

Kaupluseomanikke häiris, et linn nende akende alla suvekaubanduse müügikohti jagab. Juursalu lubas, et eeskätt üritatakse müügikohti panna tühjalt seisvate majade ette, kuid keegi ei oska ette näha, millal mõni tühi maja uue omaniku leiab.

Laadimist võib varakult alustada

Omaette teema on raskeveokite liiklus Rüütli tänaval ja müügikohtade kaubaga varustamine. Kuigi seda ei tohiks pärast kella 11 teha, on Rüütli tänav suvel nagu rikkiläinud autode laoplats.

Tehti ettepanek, et linnavalitsus võiks piirata peatänavat kaubaga varustavate veokite suurust. Üks ettevõtjatest kurtis, et kui ta kell 10 müügikoha avab, ei jõua kella 11ks laadimisega valmis. “Mis keelab kell 7 laadimist alustada?” küsis Poopuu.

Kaubavalik, mida hooajaliselt müüa lubatakse, sõltub piirangutest, mida linnavalitsus konkreetses kohas suvekaubanduse konkurssi välja kuulutades seab. Toitlustusettevõtetele on välikohviku pidamine linnamaal tasuta, kaupmehed ja teenindajad peavad selle eest 500 krooni kuus maksma.

Üks ettevõtjatest arvas, et 500 krooni on palju, teine leidis, et kui müügikoht on tasuta, lastakse sel niisama seista.

Suurt huvi tekitas kavatsus osa Pühavaimu, Rüütli ja Hommiku tänavast 18.-27. veebruarini kergkatusega katta.

Märksõnad

Tagasi üles