Aasta esimestel nädalatel hakkas siit-sealt Eestist kostma ärevaid teateid valeraha levikust. Tapal prooviti poodnikule sokutada 100eurost võltskupüüri, Rakveres maksti võltsitud 50eurose rahatähega, Pärnus peteti müüjat 200 libaeuroga.
Kommentaar: Valeraha või vale raha
18. jaanuar 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ent märksa tõsisemaks probleemiks kui valeraha peavad paljud siinmail 1. jaanuarist kehtima hakanud enda hinnangul vale raha. Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Polli oktoobriuuringu tulemuste põhjal oli eurole ülemineku vastu 52,8 protsenti Eesti elanikest. Eurot pooldas napp kolmandik küsitletutest.
See ei takistanud peaminister Andrus Ansipit oraaklina kuulutamast, et euro kasutuselevõtu puhul polnud riikliku referendumi järele mingit vajadust, kuna “eestlaste enamus oleks olnud poolt”. Võimalik, et meie juhid ja õpetajad pelgasid rahva arvamust kuulda. Või mis tõenäolisem: neil on sellest sügavalt ükskõik. Nagu neil, kes siin 1941. aastal krooni ühe teise, paremat tulevikku tõotanud raha vastu välja vahetasid.
Kui aga minult, kes ma euro tulekut rõõmuga tervitasin, küsiti, miks ikkagi euro hea on, ei osanud ma muud kosta, kui et eri piltidega mündipudinad on niisama vahvad vaadata. Kuid laskem spetsialistidel asja selgitada.
2003. aastal väitis Eesti Panga toonane asepresident Andres Sutt euro plussidest rääkides üldsõnaliselt, et see loob senisest paremad äriväljavaated ettevõtetele.
Hmm, pole nagu kuulnud, et kuskil oleks välja toodud fakt, nagu oleks Eesti kroon kuidagi meie majandusarengut pärssinud. Ent võib-olla tõesti tekitab ühe raha teise vääringusse ümberarvutamine äriringkondades probleeme.
Tõepoolest, oleks ju üsna ebamugav asju ajada, kui Pärnumaal kehtiks üks raha, Harjumaal teine ja Tartumaal kolmas. Aga kas ei sõltu ärivõimalused ennekõike siiski pakutava kauba või teenuse kvaliteedist ja nõudlusest selle järele? Ja sellest lähtudes pole ju vahet, kas meil maksavad margad, rublad, kroonid või värvilised klaaskuulid.
Hoopis raskem on vastu vaielda Suti viidatud tõsiasjale, et tänu eurole on lihtsam võrrelda kauba hindu meil ja mujal Euroopas. Samuti kõrvutada palku ja toetusi.
Nüüd me siis teamegi, et Soome töötutoetus on pea kaks korda niisama suur kui Eesti miinimumpalk ning meie keskmine palk jääb Iirimaa omale 2000 euroga alla. Tore teada. Aga mida selle teadmisega peale hakata?
Nii või teisiti, olgu euro näol tegemist vale raha või valerahaga, igatahes ei ole kroon siinmail alates möödunud reedest enam õige raha. Ent nagu ajalugu näidanud on, võib ta veel paberihundist tõusta. Olge valvsad!