:format(webp)/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
/nginx/o/2011/02/16/517901t1hd80e.jpg)
Keskkonnaministeerium valmistab ette riigihanget Pärnumaalgi vohama pääsenud karuputke võõrliikide, teiste hulgas inimesele ohtlike hiid- ja Sosnovski karuputke kolooniate hävitamiseks. Valminud on karuputke ohjeldamise kava.
Karuputkele kuulutati viieaastane sõda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeerium plaanib käesoleval aastal välja kuulutada kaheaastase hanke karuputke võõrliikide tõrjumiseks 1473 hektaril.
“Karuputketõrjega alustati Eestis 2005. aastal tagasihoidlikul 235 hektaril,” ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Merike Linnamägi. “See pindala on aasta-aastalt suurenenud.”
Linnamägi selgitas, et karuputke võõrliike on oluline tõrjuda, kuna need hõivavad edukalt üha uusi alasid ega lase kolooniatena kasvades tärgata kodumaistel taimedel. Kõnealused putkeliigid on ohtlikud inimeselegi, kuna nende mahla sattumisel nahale võivad koosmõjus päikese ultraviolettkiirgusega tekkida raskesti paranevad põletushaavasarnased vigastused.
“Eriti raske põletuse korral võivad haavandid tekkida veel järgmisel aastal, ilma et nahk uuesti mahlaga kokku puutuks,” märkis Linnamägi.
Pärnumaal registreeriti 2009. aastal Sosnovski ja hiidkaruputke kolooniaid 40,3 hektaril. Neid taimi on avastatud linna piires Pärnu jõe vasakkaldal Rääma tänava lähedal. Karuputkede kolooniatest lahtisaamiseks võib kuluda seitse aastat järjepidevat tõrjetööd, enne kui need kasvupaigast lõplikult taanduvad.
Tõrjumiseks kasutatakse niitmist, juurimist ja mürgitamist herbitsiididega. Taim pole inimesele ohtlik aasta ringi, vaid suviti teatud kasvufaasides.
“Karuputketõrje on üks mahukamatest looduskaitsetöödest Eestis,” teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Brita Merisalu. “See toimub mais-juunis karuputkekolooniates kõikjal riigis. Mullu sõlmiti tõrjetööks 35 lepingut ja tõrjet tehti 1173 hektaril.”
Nii hiid- kui Sosnovski karuputk on pärit Kaukaasiast. Eestisse jõudsid need võõrliigid massiliselt 1960ndail, kui neid hakati põllumajanduses propageerima silomaterjalina ja kasvatama põldudel, kust need levisid edasi, kuhu tuul ja vesi seemneid kandis. Pärnumaal on viimase viie aasta tõrjetööga lahti saadud viiendikust kolooniatest.