/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
/nginx/o/2016/11/30/6127629t1h21e0.jpg)
Maaeluministeeriumis toimus kohtumine hobumajandussektori esindajatega, kus peateemana oli arutuse all Tori hobusekasvanduse tulevik.
Maaeluminister: Ajalooline Tori hobusekasvandus peab säilima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtumisel osalenud leidsid, et Tori kasvanduse säilimine on vajalik ja sinna kavandatava hobumajanduskeskuse loomisega tuleb edasi minna.
"Hobusektori esindajad olid ühel meelel, et ajaloolise väärtusega Tori hobusekasvanduse kompleks peab säilima ja arenema, et sellest kujuneks piirkonna kultuuripärandi hoidja, turismi- ja hobumajanduse keskus ning arengumootor. Tori hobusekasvandus on sümbolina hobusektorile niisama oluline kui rahvusooper Estonia Eesti kultuuris," ütles maaeluminister Martin Repinski. "Seepärast tuleb sihtasutuse loomisega kindlasti edasi minna ja otsida riigi ja erasektori koostöös võimalusi sellesse investeerida."
Kohtumisel osalesid Eesti hobumajanduse liidu, Eesti hobusekasvatajate seltsi, Eesti ratsaspordi liidu, Eesti traaviliidu, Eesti sporthobuste kasvatajate seltsi, Eesti tõugu hobuse kasvatajate ja aretajate seltsi, MTÜ Ayuda, Tori valla- ja Pärnu maavalitsuse esindajad.
Juulis arutas valitsus maaeluministeeriumi ettepanekut luua SA Tori Hobumajanduse Keskus, mille abil hakataks riigile kuuluvast Tori hobusekasvandusest kujundama rahvusvaheliselt tunnustatud hobumajanduskeskust. Valitsus soovis, et keskuse loomisel võtaks juhirolli erasektor.
Erasektorit on kaasatud hobumajanduse nõukogu istungite kaudu. Septembri lõpul teatasid hobusekasvatajate selts, sporthobuste kasvatajate selts, ratsaspordi liit, traaviliit, Vana-Tori hobuse ühing MTÜ, Eesti tõugu hobuse kasvatajate ja aretajate selts, Eesti hobumajanduse liit ja Tori valla ja Pärnu maavalitsuse esindajad maaeluministeeriumile, et on valmis osalema Tori hobumajanduskeskuse loomisel.
Maaeluministeeriumis ministeeriumide, hobumajandussektori ja kohaliku omavalitsuse koostöös koostatud äriplaani järgi hakkab keskuse vara hulka kuuluma ligemale 950 hektarit maad, mille majandamisest saadud tulu aitab tagada investeeringute omaosaluse. Samuti teeniks keskus omatulu teenustest (esindusoksjonid, jõudluskatsed, treeningu- ja võistluskeskus, turism). Osa investeeringuid plaanitakse teha Eesti maaelu arengukava 2014–2020 raha toel.