Pinnatuisk ei suutnud Pärnumaa lõunaotsas koju jätta neid, kes nagu kord ja kohus valimisjaoskonda nelja-aastase vahega oma eelistusnumbrit sedelile kirjutama kiirustasid, olles parlamenti pürgijate suhtes varakult otsuse teinud.
Kohusetunne tõi külainimesed kodunt välja
8. märts 2011, 07:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Televiisorit vaatasin, valimisdebatid tegid asja selgemaks, kõik on hästi läbi mõeldud,” rääkis Surju rahvamajas hääletusruumist väljunud Mait Talviku. “Maainimese jaoks on elu teine kui linnas, FIEdel on maksukoorem järjest suurem seljas ja uuelt riigikogult ootan, et see hakkaks tegutsema, siiani on olnud ainult jutt,” arvas Talviku.
Kaalutletud otsus
Surju valimiskomisjoni esimees Elve Tilk kinnitas arusaama, et maainimene teab, keda Toompeale valib, sest kabiinist kardina varjust astutakse kiiresti välja.
Saarde vallas oli kolm valimisjaoskonda, neist number üks Kilingi-Nõmme klubis, mida linna läbiva peatee poolt varjavad lumelinna taiesed.
Läbisegi naisi ja mehi, noori ja eakaid käis uksest sisse-välja. Valimiskomisjon istus pika laua taga väikeses saalis, mis võimaluste piires pidulikuks sätitud, ning fuajees tervitasid tulijat õites pärislillede potid.
“Noortele ja noortele peredele ei lubanud erakonnad suurt midagi, rõhuasetus tehti pensionide tõstmisele, aga mõistusega võttes ei saagi lubada seda, millel ei ole katet,” tõdes teismelise tütre ema Margit, kes palus piirduda eesnimega ja jättis enda teada ka erakonna, mille kandidaadile ta hääle andis.
Tihemetsa alevikku me ei läinud, kuigi just Tihemetsa on koht, mis Reformierakonna nimekirjas riigikokku taaskandideerinud justiitsminister Rein Langi Pärnumaaga seob, sest seal elab tema ämm.
Pärnumaad esindama asuva Langi sellest kõvast argumendist hoolimata võtsime suuna Talile. Tuul tantsitas üle väljade lund, mis tuisuvaaludeks vormudes Kilingi-Nõmmest sihtkohta viivat 17kilomeetrist teed ahendas. Ainus sõiduk, mis meile vastu tuli, oli teemeeste suure laia sahaga sidrunkollane auto.
Hundid ja Läti
Üksikud teest eemal tared kössitasid omaette, paari elavat hinge nägime endise vallakeskuse Tali küla vahel. Seltsimajast astus välja paar naist ja meest. Valimast. Saarde valla valimisjaoskond number kolm oli koht, kuhu pidid jõudma üheksa küla valimisnimekirja kantud.
Veidi pärast keskpäeva tõdes valimiskomisjoni esimees Anne Parts, et nimekirja kantutest on käinud kohal napp kaheksandik. Koju oli valimiskasti tellinud 11 inimest, kuid aega sellekohast avaldust esitada oli neljani pärastlõunal.
“Hundid, karud ja meie pere on veel Pihke külla jäänud,” ütles Linda Rannamäe ennast libeduse kartuses kepile toetades. “Mul on enam-vähem valmis mõeldud, kelle poolt hääletan, tuleb selle poolt olla, kes pensione suurendada lubab.”
Noorem rahvas ootas sel ajal kannatlikult auto juures, sest nii nagu Pihke külast käidi hõredalt asustatud maal valimisjaoskonnas enamasti pereti ja inimesi täis autoga, kasutades korraga poeskäimise võimalust.
Talilt viis troostitu tee Massiarru. Tuuliku küla on vahepealt niisama hästi kui kokku varisenud, riigist unustatud kant, kus taasiseisvumise järel kadusid bussiühendus, pood, inimesed. Mis näoga vaatavad tollased juhtpoliitikud, kes taas riigipirukast rasvast ampsu haukavad, selliste hääbunud maanurkade peale?
Mobiil piiksatas, andes märku sõnumi saabumisest. “Tere tulemast Lätti! Kõne Eestisse 0,4666 eurot minutis.” Aga võib-olla pole Eesti Vabariigil sinnakanti asjagi? Mobiililevi saatemastide mõju arvestades on see osa Saarde ja Häädemeeste vallast ju Lätimaa.
Häädemeeste valla valimisjaoskonna number kolm leidsime Massiaru koolimajast, mille ukse juures uhke tahvel: siin käis koolis olümpiasangar ja tõstekuulsus Jaan Talts.
“Hommikul olid esimesed valijad meil juba enne üheksat ukse taga ootel, penisonäridest abielupaar Urissaarest, tulid liinibussiga ja said pärast üheksat sama bussiga koju tagasi,” rääkis valimiskomisjoni esimees Ly Põldur.
Päikesepoolses klassitoas istunud valimiskomisjoni liikmed ütlesid, et piirkonna rahvas käib kohusetundlikult valimas ja üle poole nimekirja kantutest on hääle juba andnud. Kell tiksus seinal kuuendat tundi jaoskonna uste avamisest arvates.
Tihedamini asustatud ja paremini ligipääsetava maakohana jäi tee äärde Tahkuranna vallakeskus Uulu küla. Kultuuri- ja spordikeskuse ees seisid sõiduautod, mille uksest astusid valimisjaoskonna ees välja kodanikukohuse täitjad, et mõjutada oma eelisnumbrit valimissedelile kandes riigi arengut ja elukorraldust.
Inimkesksuse ootus
Uulus ütles valimiskomisjoni esimees Erika Friedrichson, et neil on valimas käinud üle poole nimekirja kantutest, valimiskasti on koju tellinud 11 ja avaldusi võib veel lisanduda ning eelhääletamas käidi ju ka.
“Valisin isiku tuntuse ja tegude järgi, aga mulle meeldis see, et lubati tasuta kõrgharidust, see on noortele väga oluline,” mainis valimas käinuna nooruke Tiina, kes oma nime priipoole enda teada jättis. Tiina kaaslane lisas, et noored, eriti õppivad pered vajavad riigilt senisest suuremat tähelepanu ja toetust.
Inimlikkuse ootus kumas läbi teistestki külavahe jutuajamistest. Inimkeskne lähenemine oleks edaspidi seegi, kui riigikogu valimiste päeval toetab riik vallabusside käigushoidmist, et nädalavahetusel ühiskondliku transpordita kaugemategi külade inimesed saaksid teha oma eelistuse Toompeale pürgijate hulgast.
Siis pääseks kodanikukohust täitma rohkem inimesi, sest laante ja rabade vahel haihtub ettekujutus e-maailmast nagu talvine lumi.