Politsei tabas Pärnumaal tegutsenud pedofiilid helisalvestite abil

PP
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtuhaamer.
Kohtuhaamer. Foto: SCANPIX

Eile kirjutas Pärnu Postimees, et kahe kahtlustatava lapsepilastaja Tõnis Palmi ja Andrus Heno uurimisel avastas politsei ligikaudu 70 kuriteo juhtumit. Politsei selgitas, et pedofiilide tabamiseks kasutati muu hulgas helisalvesteid.

Lääne prefektuuri kriminaalbüroo juht Nils Sempelson tõdes, et alaealiste vastu suunatud seksuaalkuriteod toimuvad enamasti varjatult ja neid tõendada on keeruline.

“Selle juhtumi asjaolude selgitamiseks tegid uurijad väga intensiivselt tööd, leidmaks kahtlustatav, tuvastamaks tema ohvrid ja kogumaks küllalt tõendeid, et kurjategija süüdi mõistetaks,” rääkis kriminaalbüroo juht.

Ühe meetodina kasutas politsei selle uurimise käigus helisalvestusseadmeid. “Nende seadmetega kogutud materjalide kontrollimisel tuvastas politsei seksuaalse iseloomuga tegudele suunavaid fraase, mis ei olnud küll iseseisvad tõendid, kuid kannatanute ütlustega seostades andsid olulise osa kurjategija süü tuvastamisel,” märkis Sempelson.

Pealtkuulamise või salvestite kasutamine ei ole pedofiiliakuritegusid uurides väga sage.

“Üldjuhul saadaksegi sel moel kaudseid tõendeid ja kurjategija süü tõendamiseks on vaja muidki uurimistoiminguid,” teatas Sempelson.

Kriminaalbüroo juht rääkis, et pedofiiliakuritegude omapära on seegi, et enamasti on ohvritel toimunust rääkida emotsionaalselt väga raske ja võimalikel tunnistajatel võib häbi- või süütunde tõttu olla keeruline ütlusi anda.

“Siiski on tähtis, et ohumärkide ilmnemist, näiteks eakaaslaste kuulujutte, lapse enda sõnu või ootamatut käitumist võetaks tõsiselt ja kahtluste korral teavitataks politseid, sest seksuaalkuritegude mõju ohvrile on laastav ja võib kesta aastakümneid,” rõhutas Sempelson.

Tagasi üles